Esmaspäev, 05 Detsember 2016 12:42

Mis on võlaõigusseaduse täitmise kviitung?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Teet Lehiste, advokaat
Teet Lehiste, advokaat Advokaadibüroo Heta

Hiljuti puutusin kliendi kaasuse raames kokku võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 95 sätestatud täitmise kviitungiga.

Säte defineerib täitmise kviitungit järgmiselt: „Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung).”

Esmapilgul tundub, et tegemist on väga lihtsa õigusliku instrumendiga, mille abil saab võlgnik tõendada, et ta on omapoolse kohustuse võlausaldaja ees täitnud. Igapäevaelust võib täitmise kviitungi näitena tuua toidupoest antava tšeki, mille müüja annab ostjale pärast müügihinna tasumist. Tundub lihtne ja loogiline, aga…

Kliendi kaasuses oli toimunud liisinguga ehitusmasina ostmine, kus klient oli müüja rollis ja müüs masina pangale, kes liisingulepingu alusel andis selle liisinguvõtja kasutusse.

Müügilepingusse oli saanud kirja klausel, et enne müügilepingu sõlmimist oli liisinguvõtja tasunud ostusummast 5000 eurot otse müüjale. Oluline on märkida, et klient ja liisinguvõtja olid varasemalt samuti omavahelistes ärisidemetes ning esitanud üksteisele vastastikku erinevate teenuste eest arveid. Enne müügilepingu sõlmimist lepiti aga suuliselt kokku, et masina eest tasutav 5000 eurot kuulub nii-öelda tasaarvestamisele arvete osas, mida liisinguvõtja oli kliendile esitanud koguväärtuses 8000 euro eest. Nõnda oleks klient pidanud tasuma liisinguvõtjale esitatud arvete alusel üksnes 3000 eurot. Juhtus aga nii, et liisinguvõtja pöördus kohtusse ja nõudis kliendilt esitatud arvete alusel 8000 eurot.

Kohtumenetluses tugines liisinguvõtja VÕS-i §-s 95 sätestatud täitmise kviitungile, öeldes, et klient on müügilepingus andnud oma kirjaliku kinnituse kohustuse täitmise kohta ning puudub kokkulepe nõuete tasaarvestamiste osas.
Klient oli raskes olukorras, sest riigikohtu seisukohast (vt tsiviilasju nr 3-2-1-137-09 p 10; 3-2-1-76-11 p 9) lähtuvalt on sellisel juhul tõendamise koormis ümber tõstetud ning klient pidi tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et liisinguvõtja ei ole kliendile 5000 eurot tasunud enne müügilepingu sõlmimist.

Selle kaasuse näitel on moraal järgmine: tuleb olla hoolas ja ettevaatlik kirjalike kinnituste andmise korral ning suuliste kokkulepete sõlmimisel, mida on hiljem keeruline tõendada või ümber lükata. Ei ole otstarbekas sõlmida kokkuleppeid, mis osaliselt on kirjalikud ja osaliselt suulised. Kui kokkulepe sõlmida, siis kirjalikult, et kõik tingimused oleksid mustvalgelt kirjas.

Seega on täitmise kviitung äärmiselt salakaval õiguslik instrument, mis õiguspärase kasutamise korral võib lihtsustada äritegevust ning pahatahtliku kasutamise korral tekitada erimeelsusi ja kahju.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes