Neljapäev, 30 Märts 2017 10:30

Õiguskantsler kaalub maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamist

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Eelmise aasta lõpus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda palus õiguskantsleril hinnata kobareelnõuga vastuvõetud maagaasi aktsiisi tõstmise põhiseaduspärasust. Tänaseks on õiguskantsler andnud teada, et ta teeb otsuse maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamise kohta pärast seda, kui riigikohus on andnud alkoholi aktsiisimäärade ennaktõusu kaasuses oma selgituse tähtajalise maksuregulatsiooni kehtestamise piiride kohta.

Vastuvõetud seaduse kohaselt tõuseb maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018-2020 igal aastal 25 protsenti. Kaubanduskoja hinnangul rikub kiire maagaasi aktsiisi tõstmine põhiseadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet.

Paljud ettevõtted ja majapidamised on teinud suuri ja pika tasuvusajaga investeeringuid maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse kütuse kasutamiseks. Ettevõtjad võisid eeldada, et aktsiisimäära tõstetakse järgnevatel aastatel mõõdukas tempos, kuid nii kiire aktsiisi tõusuga nad arvestanud pole. Kui see info oleks varem teada olnud, siis oleksid paljud neist ilmselt oma investeeringust loobunud või oleks investeerinud mõne muu kütuse kasutamisesse.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole maagaasi aktsiisi tõstmine iseenesest põhiseadusega vastuolus, sest riigikogule tuleb säilitada tegelik võimalus otsustada maksupoliitika üle ja suunata eelarvepoliitika kaudu riigielu. Samas valmistab õiguskantslerile muret asjaolu, et riigikogu kehtestas ilma sisuliste põhjendusteta aktsiisimäärade tõusugraafiku etteulatuvalt aastani 2020. See tähendab, et parlament piiras sellise otsusega järgmise riigikogu koosseisu võimalusi aktsiismäärasid muuta. See seab aga ohtu demokraatia põhimõttest tuleneva parlamendi õiguse ajakohastada poliitilisi valikuid vastavalt rahva tahtele.

Seetõttu palus õiguskantsler, et riigikohus selgitaks laiemalt tähtajalise maksuregulatsiooni kehtestamise piire. Sõltuvalt kohtu otsusest, kaalub õiguskantsler tähtajaliselt kehtestatud maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamist.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on?
    Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on? Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas: „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“, ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.
  • Laenu anda ja võtta peab oskama
    Laenu anda ja võtta peab oskama Laenulepingut sõlmides kohustub laenuandja andma laenuvõtjale laenu (mõne rahasumma) ja laenuvõtja kohustub saadud laenu tagasi maksma. Laenuks võib vormistada ka mis tahes muu võlgnevuse, mis poolte vahel juba varem olemas oli. Näiteks võib laenuna käsitleda maksegraafikut, mis lepitakse kokku tähtaja ületanud võlgnevuse tasumiseks.
  • Ka ettevõtja esinduses allkirjastatud leping võib olla sidevahendi abil sõlmitud
    Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja kauplejate tähelepanu asjaolule, et sidevahendi abil sõlmituks võib lugeda lepingu ka siis, kui läbirääkimised tingimuste üle ning nõustumine on toimunud telefoni teel ning tarbija allkirjastab lepingu esinduses, kus läbirääkimisi ei peeta. Sellisel juhul on tarbijal võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
  • Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?
    Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.
  • Tööinspektsioon on mures vabatahtlike tööohutuse pärast
    Tööinspektsiooni hinnangul ei laiene töötervishoiu ja tööohutuse seadus vabatahtlikele, kes ei ole tööturuteenusel, ning inspektsioonil ei õnnestu alati veenda tööde korraldajat järgima seaduse nõudeid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes