Neljapäev, 07 Juuni 2018 09:50

Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sten Veidebaum, vandeadvokaat
Sten Veidebaum, vandeadvokaat Advokaadibüroo TRINITI
Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.

Virtuaalvääringuid tunneb nii rahapesu tõkestamise kui ka maksuõigus

Konkreetselt krüptoraha puhul on kasulik teada, et

  • Krüptoraha legaaldefinitsioon („virtuaalvääring“) on olemas 2017. a novembris jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RPTS-i § 3 p 9). Tähele peaks panema, et virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuste osutamiseks on vaja tegevusluba, samuti on nende teenuste osutajad RahaPTS-i mõistes kohustatud isikud ning peavad kohaldama samas seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid;
  • Virtuaalvääringutega kauplemine on küll finantsteenusena käibemaksuvaba, kuid sellest saadav tulu kuulub tulu saaja poolt, sh füüsilise isiku puhul, tavalises korras tulumaksuga maksustamisele.

ICO-le võib laieneda väärtpaberituru regulatsioon

Olemuselt ei erine ICO kaudu avalikkuselt vahendite kaasamine selle traditsioonilisest eelkäijast ehk investeeringute kaasamisest aktsiate, võlakirjade või lubaduste vastu, mida võib teha nii reguleeritud väärtpaberituru kui ka investeerimislepingute kaudu. Väärtpaber on traditsiooniliselt dokument, mis võimaldab omanikul teostada dokumendis väljendatud õigusi (vt definitsiooni VÕS-i § 917). Väärtpaberite väljaandmiseks, pakkumiseks ja nendega kauplemiseks on investorite huvides kehtestatud üksikasjalikud reeglid ja vorminõuded ning see toimub range avaliku järelevalve all (vt väärtpaberituruseadust).

Lepinguline investeerimine on üldise lepinguvabaduse raamides pigem vaba, ehkki investori kui nõrgema poole kaitseks kehtestatud reegleid leidub siingi. Seega esimene asi, mille ICO-d kavandav ettevõtja peaks endale selgeks tegema, on: kas tema poolt investoritele raha vastu antav token on käsitletav väärtpaberina või mitte.

Väärtpaberi ja muu õigusena käsitletava tokeni vahel tehakse vahet lähtuvalt tokeni sisust, s.o sellest, milliseid õigusi token omandajale annab. Kuna tokeni kui sellise kohta eraldi regulatsioon puudub, tuleb analüüs teha välistamismeetodil, s.o väärtpaberi formaalseid ja sisulisi tunnuseid võimalusel välistades. Võtmeküsimused on seejuures, mil määral annab token omanikule õiguse kaasa rääkida emitendi tegevuses ning kas tal tekib õigustatud ootus saada tokenist tulu. Juhiseid siin mainitud küsimuste kohta on avaldanud ka finantsinspetsioon oma kodulehel.

Kui tegu on väärtpaberiga (nn security token), tuleb järgida väärtpaberite pakkumisele kohaldatavaid nõudeid, sh avaliku pakkumise korral näiteks prospekti koostamise ja registreerimise nõudeid jt.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele
    Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele Iga inimest on võimalik töö tegemisel motiveerida. Motiveerimise võimalusi on väga palju: näiteks tunnustamine ja tähelepanu, personaalne juhendamine, koolitamine, karjääriredel, meeldiv töökeskkond, ühised koosviibimised, vabad päevad, meened, sümbolid jne, seda loetelu võiks lõpmatuseni jätkata.
  • Finantsinspektsioon: lihtsamaid väärtpabereid võib erainvestoritele ka lihtsamalt pakkuda
    Finantsinspektsiooni hinnangul ei pruugi vähekeerukamate väärtpaberite puhul alati olla vaja koostada olulist teavet andvat dokumenti, et neid jaeinvestorile pakkuda, seisab inspektsiooni saadetud märgukirjas turuosalistele.
  • EL-i riigid leppisid kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks
    Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrid leppisid 8. juunil Luxembourgis kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks.
  • Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta
    Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.
  • Lõplik: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    4. juulil otsustas riigikohus mitte võtta menetlusse Creative Union AS kassatsioonkaebust, millest tulenevalt riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes