Kolmapäev, 14 Märts 2018 14:47

Ravimimüüja: reformi põhiseaduspärasus ei taga veel mõistuspärasust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ravimite hulgimüügifirma Tamro Baltics juhi Leon Jankelevitshi sõnul ei tähenda apteegireformi põhiseaduspärasus veel mõistuspärasust.

"Nagu üks kolleeg on varem märkinud - millegi põhisseaduspärasus ei garanteeri veel mõistuspärasust. Ma arvan et nii olulised reformid peavad edukalt läbima nii põhisseaduslikkuse kui mõistlikkuse testi," ütles Leon Jankelevitsh BNS-ile.

"Õiguskantsleri vastusest saame me põhimõtteliselt teada, et seadusandjal on põhiseaduslik õigus luua ka halbasid regulatsioone, mis juba enne oma lõplikku jõustumist jõuavad tõestada, et nad ei tööta," lisas Jankelevitsh.

Tamro juhi sõnul on selge, et senine regulatsioon ei ole rahva tervist ohustanud ning on olnud nii patsientidele kui riigile majanduslikult mõistlik. "Ravimite juurdehindlused on riiklikult reguleeritud ning püsinud muutumatuna juba 13 aastat. Seda just tänu mastaabiefekti mudelile, mida kasutatakse kõikides majandusvaldkondades," märkis Jankelevitsh.

"Rahva tervise kaitse on arusaadav ja mõistlik eesmärk, kuid rahva tervise kaitseks on juba täna olemas põhjalik regulatsioon. Apteekide senistelt omanikelt ära võtmine ja tänaste proviisorite sunniviisiliselt ettevõtjateks tegemine ei tee kuidagi ravimimüüki Eestis ohutumaks ega odavamaks. Esiteks ei ole omandisuhte riiklik dikteerimine efektiivne meetod kvaliteedikontrolli tagamiseks ning teiseks näitavad uuringud, et apteegiteenuse kvaliteet Eestis on juba väga kõrge," sõnas Jankelevitsh.

Tema sõnul oleks ainuõiguse lahendus riigikogul aeg maha võtta ja seaduse jõustumise tähtaeg edasi lükata. "Saadud lisaaega tuleb kasutada eesmärgipõhise lahenduse väljatöötamiseks, mis ei teeks ravimeid kallimaks, ei halvendaks ravimite kättesaadavust, ei tekitaks haigekassale lisakulu, maandaks seniste apteegiomanike kahjunõuete riski ja ei vähendaks turul konkurentsi," lausus Leon Jankelevitsh.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on riigikogu püsinud apteegireformi kavandamisel põhiseaduse piires. "Olles analüüsinud seadusi, Eesti ja Euroopa Liidu kohtu lahendeid, seaduseelnõude seletuskirju, muid menetlusmaterjale ning teiste riikide apteegituru regulatsioone, leian siiski, et riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire," seisab Madise vastuskirjas ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti pöördumisele.

"Riigil on kohustus kaitsta inimeste tervist. Apteegiteenus on osa tervishoiusektorist, mis pole päris tavapärane majandustegevus," märgib Madise. "Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on Riigikogu otsustada. Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike."

"Kokkuvõttes tõden, et ettevõetud reform on ulatuslik ja sellega kohanemine koormav. Põhjuseks pole aga niivõrd õiguslikud probleemid, vaid väljakujunenud turuolukord. Selle muutmine ongi reformi eesmärk. Leian, et seatud piirangud on eesmärgipärased, neid ei saa pidada meelevaldseks ning olemasolev õiguskord võimaldab vajalikud muudatused ellu viia," märgib Madise ning lisab, et apteegireform on põhiseadusega kooskõlas.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kuidas saab hoiduda töövaidlustest
    Kuidas saab hoiduda töövaidlustest Töösuhetes peavad mõlemad pooled käituma heauskselt ja lojaalselt nii lepingu sõlmimisel, muutmisel kui ka täitmisel. Selle nõude rikkumine võib kaasa tuua vaidlusi ja anda teisele poolele õiguse leping erakorraliselt üles öelda.
  • Madise: toimingupiirangute normid on segased
    Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.
  • Kohus: samasoolisel kooselupartneril on õigus saada elamisluba
    Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalaste seaduse osa, mis ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile Eestis elamiseks.
  • Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes
    Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes Kuidas ja miks eristada krüptoraha (krüptomünte ehk coin’e) krüpto-token’itest, on küsimus, millega järjest enam tegelevad ka õigusnõustajad. TRINITI finants- ja IP-IT-õiguse töögrupi advokaadid on just neis valdkondades oma kliente abistamas.
  • Dividendide maksmise alus
    Dividendide maksmise alus Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes