"Ühe riigihankemenetluse korraldamiseks Eestis kulub eelnõus esitatud andmete põhjal ligi 7500 eurot, Euroopa Liidus aga ligi 28 000 eurot. Selliste kulude valguses ei ole 20 000 euro suurune piirmäär proportsionaalne," seisab nõukogu tagasides rahandusministeeriumi välja töötatud uue riigihangete seaduse eelnõule.

Eesti siseriiklike piirmäärade määratlemisel oleks mõistlik võtta orientiiriks naaberriikide, eeskätt Soome ja Läti siseriiklikud piirmäärad, märgib nõukogu. "Meile teadaolevatel andmetel plaanitakse Soomes üldist siseriiklikku piirmäära asjade ja teenuste hankimisel tõsta seniselt 30 000 eurolt 60 000 eurole," tõdevad esindajad.

Samuti soovib nõukogu, et teadus- ja arendusasutuste korraldatavate hangete piirmäär oleks kõrgem. "Paljud teadus- ja arendusteenuste hanked on regulatsioonist üldse välistatud, kuid teadus- ja arendustegevuseks vajalike asjade hankimise suhtes leebemat regulatsiooni ei kohaldu," seisab ettepanekutes.

"Sel põhjusel on teadus- ja arendusasutused täna olukorras, kus neil on hankemenetluse liigse bürokraatia tõttu soodsam teadustegevuse teenust tellida kolmandalt isikult, kellel pole vajadust tegeleda teadustegevuseks vajalike asjade omandamiseks formalistlike hankemenetlustega," märgib nõukogu.

Samuti soovitab nõukogu käsitleda teadus- ja arendusasutuste poolt nende põhitegevusega seotud käsunduslepingute sõlmimist hankemenetluse erandina eeldusel, et käsunduslepingu maksumus jääb allapoole sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvahelist piirmäära.

Lisaks peaksid nõukogu hinnagul struktuuritoetuste saaja kohustused hankemenetluse korraldamisel ja riigihangete üldpõhimõtete järgimisel olema kooskõlas muudest allikatest rahastatavate soetustega kaasnevate kohustustega.

"Eelnõu kohaselt on struktuuritoetuse saaja kohustatud riigihangete põhimõtteid kohaldama juba siis, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 5000 euroga. Kui hange ei ole rahastatud struktuuritoetusest, puudub hankijal kohustus allapoole siseriiklikku piirmäära asjade ja teenuste hankimisel riigihangete põhimõtteid järgida," seisab kirjas.

"Sotsiaal- ja eriteenuste puhul tekib hankijal kohustus riigihangete üldpõhimõtteid rakendada eelnõu järgi alates 134 000 eurost, ent struktuuritoetuse saajal tekib vastav kohustus juba alates 5000 eurost ehk maksumuste vahe on ligi 27-kordne," märgib nõukogu.

Riigihangetega seotud õiguskindluse tagamiseks soovib Rektorite Nõukogu, et loodaks rahandusministeeriumi poolt väljastatavate siduvate eelotsuste instituut riigihangete läbiviimisega seotud küsimuste lahendamiseks.

"Eelnõu kohaselt ei ole rahandusministeeriumil järelevalve teostajana pädevust väljastada siduvaid eelotsuseid, kuid selle õiguse omistamine tagaks struktuuritoetuste kasutamisega seoses keerulisemates riigihanke küsimustes kindlustunde ja selguse," seisab ettepanekute loetelus.