Teisipäev, 04 Detsember 2018 14:48

Riigiabi kasutamine lihtsamaks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mart Blöndal,  advokaat
Mart Blöndal, advokaat Advokaadibüroo COBALT

Olulised muudatused riigiabi kohtupraktikas võivad tuua ettevõtjale paindlikumad tingimused, kirjutab advokaadibüroo Cobalt advokaat Mart Blöndal.

Paljudele ettevõtjatele on kulude optimeerimiseks või äri arendamiseks oluline saada riigilt toetust. Pikalt on valitsenud arusaam, et enne toetuse taotlemist ning selle saamist ei tohi ettevõtja alustada tegevuse elluviimisega, millele toetust taotleti. Põhjuseks asjaolu, et riigi poolt antaval toetusel peab olema Euroopa Liidu reeglite kohaselt ergutav mõju.

Kehtiva reeglistiku kohaselt eeldatakse ergutava mõju olemasolu, kui ettevõtja pole enne toetuse saamist tegevusega alustanud (v.a tegevuse esialgsed tasuvusuuringud). Põhjus lihtne – kui ettevõtja viiks investeeringud ellu ka ilma toetuseta, võib eeldada, et tegevuse läbiviimiseks polnud konkreetses olukorras toetust vajagi. Reaalsuses on ettevõtjale iga päev tähtis. Toetuse taotlemine võib osutuda aeganõudvaks ning projekti edukaks elluviimiseks võib ettevõtjal olla tarvilik sõlmida esimesed lepingud juba enne toetuse saamist, lootuses, et taotletud toetus ikka tuleb.

Varasema ELi kohtupraktika kohaselt on riigiasutuste pädevus ergutava mõju olemasolu väljaselgitamisel piirdunud formaalse hindamisega – on peetud piisavaks tuvastada, kas enne toetuse saamist on sõlmitud investeeringuga seotud siduvaid lepinguid. Nüüd on aga Euroopa Kohtu kohtujurist Melchior Wathelet Tallinna ringkonnakohtu poolt Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks saadetud kohtuasjas Eesti Pagar AS vs. EAS jõudnud erinevale seisukohale.

Lepingust taganemise hind

Kohtujurist selgitas, et riigiasutus peab ergutava mõju hindamisel läbi viima ka sisulise hindamise, uurides, kas toetuse eelselt sõlmitud lepinguid kogumis arvesse võttes on tegemist toetust taotlenud ettevõtja jaoks pöördumatu investeeringuga.

Hinnata tuleb, kas toetusest ilma jäädes on toetust taotlenud ettevõtjal võimalik lepingust taganeda, ilma et sellega kaasneksid äärmiselt rasked majanduslikud tagajärjed. Kui ettevõtja lepingu lõpetamisel märkimisväärseid kulusid ei kannaks, tuleks järeldada, et ettevõtja ei ole tegevusega alustanud ja tegemist polnud pöördumatu investeeringuga. Kohtujuristi ettepanekul ei ole tegemist pöördumatu investeeringuga, kui leping jõustub üksnes siis, kui abi saamiseks esitatud taotlus rahuldatakse või kui lepingust vabanemise kulud on projekti kogu kulu arvestades minimaalsed.

Kohtujuristi ettepanek ei ole siiski Euroopa Kohtule siduv ning lõpliku selguse saamiseks tuleb ära oodata Euroopa Kohtu otsus. Siiski viitab selline lähenemine ettevõtjate jaoks paindlikuma lähenemise võimalikkusele.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes