Reede, 23 Oktoober 2015 11:50

Riigikohtu lahend osanike otsuste vastuvõtmisest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siiri Malmberg, vandeadvokaat
Siiri Malmberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo HansaLaw

Riigikohus rahuldas 16.09.2015 Aleksander Raagi (Raag), keda esindas vandeadvokaat Siiri Malmberg, kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Nimetatud asjas sõlmis osaühing nõude loovutamise lepingu isikuga, kes oli ühtlasi sama äriühingu juhatuse liige ja osanik. Kuigi kõik osanikud olid andnud nõusolekud tehingu tegemiseks, siis ei olnud nõusolekud väljendatud vormiliselt osanike otsusena.

Riigikohus nõustus maakohtu järeldusega, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi.

Kolleegium ei nõustunud maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena.

ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu.

Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kolleegium asus seisukohale, et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena.

Osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 teise lause mõttes.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama, kas RV osanikud või nende esindajad on väljendanud nõutavas vormis nõusolekut nt RV juhatuse 29. juuli 2013. a otsuses, A. Gailitile nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks 3. septembril 2013 antud volikirjas või muus dokumendis.

Lisaks märkis kolleegium, et kui hageja oli ühtlasi nii RV juhatuse liige kui ka osanik, ei ole hageja enda antud tahteavaldusel loovutusega nõustumise kohta õiguslikku tähendust, sest osanik ei saa hääletada (tahet avaldada), kui otsustatakse temaga tehingu tegemist. Nimelt ei või osanik ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Riigikohtu lahend 3-2-1-74-15

Loe samal teemal tuleval nädalal ajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss põhjalikumat artiklit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes