Reede, 23 Oktoober 2015 11:50

Riigikohtu lahend osanike otsuste vastuvõtmisest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siiri Malmberg, vandeadvokaat
Siiri Malmberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo HansaLaw

Riigikohus rahuldas 16.09.2015 Aleksander Raagi (Raag), keda esindas vandeadvokaat Siiri Malmberg, kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Nimetatud asjas sõlmis osaühing nõude loovutamise lepingu isikuga, kes oli ühtlasi sama äriühingu juhatuse liige ja osanik. Kuigi kõik osanikud olid andnud nõusolekud tehingu tegemiseks, siis ei olnud nõusolekud väljendatud vormiliselt osanike otsusena.

Riigikohus nõustus maakohtu järeldusega, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi.

Kolleegium ei nõustunud maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena.

ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu.

Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kolleegium asus seisukohale, et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena.

Osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 teise lause mõttes.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama, kas RV osanikud või nende esindajad on väljendanud nõutavas vormis nõusolekut nt RV juhatuse 29. juuli 2013. a otsuses, A. Gailitile nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks 3. septembril 2013 antud volikirjas või muus dokumendis.

Lisaks märkis kolleegium, et kui hageja oli ühtlasi nii RV juhatuse liige kui ka osanik, ei ole hageja enda antud tahteavaldusel loovutusega nõustumise kohta õiguslikku tähendust, sest osanik ei saa hääletada (tahet avaldada), kui otsustatakse temaga tehingu tegemist. Nimelt ei või osanik ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Riigikohtu lahend 3-2-1-74-15

Loe samal teemal tuleval nädalal ajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss põhjalikumat artiklit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.
  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes