Reede, 26 Jaanuar 2018 09:48

Riigikohus: kohtutäiturite tasumäärad on põhiseadusega vastuolus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riigikohus tunnistas 25. jaanuaril kohtutäituri seaduses olevad tasumäärad põhiseadusega vastuolus olevaks, otsus jõustub kuue kuu pärast.
Riigikohus tunnistas 25. jaanuaril kohtutäituri seaduses olevad tasumäärad põhiseadusega vastuolus olevaks, otsus jõustub kuue kuu pärast. pixabay.com
Riigikohus tunnistas 25. jaanuaril kohtutäituri seaduses olevad tasumäärad põhiseadusega vastuolus olevaks, otsus jõustub kuue kuu pärast.

Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendas vaidlust küsimuse üle, kas võlgnikul tuleb tasuda kohtutäituri põhitasu, mis kõnealuse juhtumi puhul ulatus üle kümne tuhande euro, teatas riigikohtu pressiesindaja. Tasu maksma kohustanud regulatsiooni põhiseaduspärasuse seadis kahtluse alla kõigis kohtuastmetes nii kaebaja ise kui ka tsiviilkolleegium ja asi anti arutamiseks Riigikohtu 19 kohtunikust koosnevale üldkogule.

Üldkogu selgitas, et tasu määramisel lähtub kohtutäitur seaduses olevatest sätetest ja kehtivas kohtutäituri seaduses ei ole alust põhitasu vähendamiseks.

Kohtutäituri põhitasu on lõivule sarnanev avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on eelkõige katta konkreetse soorituse kulud, aga lisaks näiteks ka kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud vajalikud kulutused. Üldkogu hinnangul on taoline ristsubsideerimine ehk toiminguga kaasneva kulu katmine muu täitemenetluse või -toimingu eest saadavast tulust lubatud.

Üldkogu rõhutas aga, et võimalus rakendada ristsubsideerimise põhimõtet ehk kulude tasaarveldamist ei ole põhiseaduslikult piiramatu. See tähendab, et põhitasu määrad ei tohi olla ülemäära kõrged võrreldes vastavate nõuete täitmise eeldatavate kuludega. Vaidlusalused tasumäärad on üldkogu hinnangul selgelt kõrgemad võrreldes menetluse eeldatavate kuludega.

Sätete kehtetuks tunnistamise jõustumise lükkas üldkogu edasi kuue kuu võrra, andmaks riigikogule aega põhiseadusele vastava normistiku vastuvõtmiseks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?
    Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?

    Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis täpsustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente võib osanik osaühingult nõuda ning millal saab osanik esitada need nõuded osaühingu vastu kohtusse.

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes