Esmaspäev, 05 November 2018 10:16

Riigireformijad: presidendil võiks olla üks seitsmeaastane ametiaeg

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus tegi ettepaneku määrata presidendile ja riigikontrolörile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg.

Riigireformijad tõid oma ettepanekute paketi kolmandas, põhiseaduslike institutsioonide peatükis esile, et presidendi ühekordne ametiaeg suurendaks tema sõltumatust. Samuti võtaks riigireformijate hinnangul ühekordne ametiaeg presidendilt kiusatuse vältida selliste sammude astumist või tegevusi, mis võiksid järgmistel valimistel vähendada tema tagasivalimise võimalust, edastas rahvusringhääling (ERR).

Dokumendis pakutakse ka välja presidendi valimise korra korrigeerimine, viies valimised kohe 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast koosneva valimiskogu ette.

"Uus valimissüsteem peaks järgima põhiseaduse praegust parlamendis valimise põhimõtet. Seepärast peaks valimiskogu koosnema 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast ehk kokku 201 liikmest. See tähendab, et valimiskogus oleks sümboolne enamus juba rahva valitud parlamendil. Kui riigireformi käigus vähendatakse riigikogu liikmete arvu, tuleb ka valimiskogu liikmete arvu vähendada selliselt, et riigikogu liikmetele oleks valimiskogus tagatud nominaalne enamus," öeldakse ettepanekus.

Riigireformijate nägemuses võiksid presidendi kandidaate üles seada ka hääleõiguslikud kodanikud, kui nad on ülesseatava kandidaadi toetuseks kogunud näiteks 20 000 allkirja.

Dokumendis tehakse ka ettepanek üle vaadata ja ühtlustada riigipea ametihüved teiste riigijuhtide ametihüvedega ning ühendada vabariigi presidendi valimise seadus ja vabariigi presidendi ametihüvede seadus üheks seaduseks.

"Kriitilise pilguga tuleks vaadata üle Vabariigi Presidendi ametihüvede seadus, tõmmates koomale nii presidendi kui ka tema abikaasa ametihüvesid ja muutes neid kohasemaks parlamentaarsele riigile. Presidendi ametihüved võiksid olla ühtlustatud peaministri ametihüvedega," leiavad riigireformijad.

Ühekordset ametiaega soovivad riigireformijad ka riigikontrolörile, kelle puhul tagasivalimise võimalus tekitab dokumendi järgi teadliku või alateadliku huvide konflikti ühelt poolt tagasivalimise soovi ning teiselt poolt sõltumatuks ja erapooletuks jäämise kohustuse vahel. Kaasnähuks võib saada soov mitte häirida riigikogu, valitsuskoalitsiooni ja presidenti. Tulemuseks võib olla riigikontrolöri vaikimine või siis põhjendamatu leebus küsimustes, kus ta peaks üles näitama objektiivset kompromissitust.

Riigikontrolöri ja ka õiguskantsleri osalemine valitsuse istungitel ja kabineti koosolekutel seab riigireformijate hinnangul samuti nende sõltumatuse kahtluse alla ja see tuleks lõpetada. Riigikontrolörile tuleks anda õigus osaleda sõnaõigusega riigikogu istungitel.

Õiguskantsleri ametkond tuleks reformijate nägemuses muuta ümber klassikaliseks ombudsmani ametkonnaks ja teha selle muudatuse elluviimiseks vajalikud muudatused põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses.

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku mõiste, nimetus ja pädevus tuleks integreerida õiguskantsleri ametkonda võrdsusombudsmanina.

Kohtuvõimu puudutavate ettepanekute osas tehakse ettepanek institutsionaliseerida Kohtuhalduse Nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Tuua Kohtuhalduse Nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve formeerimine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle Kohtuhalduse Nõukogule.

Samuti näha ette, et Kohtuhalduse Nõukogu juhiks riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht ja Kohtuhalduse Nõukogu toimib Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel. Kohtuhalduse Nõukogu moodustada õigusemõistmise ja avalikkuse, sealhulgas riigikogu ning täitevvõimu esindajatest.

Riigireformijad algataksid kohtureformi kohtumenetluste lihtsustamiseks, kiirendamiseks ja parema tõhususe saavutamiseks.

Riigikohtu koosseisus tuleks nende ettepanekul luua alaliselt toimiv eraldiseisev ja eraldiseisvalt formeeritav põhiseaduskolleegium.

Üks ettepanek paneb ette viia konstitutsioonilisse jurisdiktsiooni sisse individuaalkaebuste instituut.

Dokumendi järgi tuleks anda põhiseaduslikkuse kontrolli taotluse esitamise õigus riigikogu opositsiooni 31 liikmele. Samuti kaaluda eeluurimisele menetlustähtaegade sisseviimist ning riigi peaprokuröri regulaarset ärakuulamist riigikogu täiskogu poolt.

Eesti ettevõtjad asutasid kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse tänavu 14. mail, et esitada oma ettepanekud Eesti riigikorralduse uuendamisele.

Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes