Teisipäev, 30 Oktoober 2018 09:08

Riik soovib kahtlase raha päritolu tõendamise omaniku kohuseks panna

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeerium plaanib seadusemuudatust, millega peaks rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu tõendama hakkama vara omanik ise, mitte uurijad.
Rahandusministeerium plaanib seadusemuudatust, millega peaks rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu tõendama hakkama vara omanik ise, mitte uurijad. pixabay
Rahandusministeerium plaanib seadusemuudatust, millega peaks rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu tõendama hakkama vara omanik ise, mitte uurijad.

Kui plaan jõustub, peaks vara omanik või valdaja rahapesukahtluse korral hakkama tõendama kahtlase vara päritolu politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning prokuratuurile. Omanikul tuleb esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta – selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid.

Praegu kehtiva seaduse järgi peavad vara ebaseaduslikku päritolu tõendama uurimisasutused. "Vara päritolu uurides on uurimisasutused jõudnud olukorda, kus rahapesuskeemides kasutatava raha päritolu ei ole tuvastatav, sest rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastuste saamisega on probleemne. Seega puudub tihti võimalus algatada skeemis osalejate suhtes kriminaalmenetlust rahapesu kuriteo tunnustel," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.

Heinapuu selgitas, et muudatustega saaks võimalikuks piirata vara käsutamist sellistel juhtumitel, kus esinevad rahapesu tunnused, aga vara päritolu ja selle üksikasjalist seost konkreetse eelkuriteoga ei ole võimalik tõendada.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et niinimetatud pöördtõendamine oleks väga tõhus heidutusmeede rahapesu tõkestamisel. "Selle tulemusel oleks isikul, kes üritab Eesti finantssüsteemi kaudu raha pesta, reaalne oht oma varast ilma jääda," ütles minister BNS-ile.

Samas nentis Tõniste, et kuna tegemist on olulise muudatusega, siis vajab see põhjalikku arutelu. Põhimõttelise heakskiidu andis plaanile rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon kahe nädala eest.

Rahandusministeeriumis eelnõuks saanud ettepanekud on kavas esitada aruteluks valitsuse kabinetinõupidamisele. Muudatuse olulisuse tõttu on plaanis aga sätted kooskõlastada laiema ringiga. Tagasisidet ootab ministeerium kooskõlastusringile läinud eelnõu kohta nädala jooksul.

Ministeeriumi pressiesindaja rõhutas, et uued reeglid on mõeldud rakenduma vaid juhtudel, kus rahapesu andmebüroo on rakendanud piiranguid vara kasutamise ja käsutamise kohta ja politseil olemasolev teave viitab vara päritolu varjamisele, kuid vara omanikud ei tee uurijatega koostööd, hoiavad meneltusest kõrvale või püüavad vara päritolu või sellega tehtavaid tehinguid tõendada võltsitud või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega.

"Seega tavalistele igapäevaseid klassikalisi finantsteenuseid kasutavatele isikutele ei kaasne käesoleva meetme taustal täiendavaid kohustusi tõendada oma vara päritolu," lubas Heinapuu.

Rahandusministeeriumile on teinud ettepanku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks siseministeerium tänavu 5. veebruaril ja pangaliit tänavu 19. jaanuaril. Ülesande eelnõu välja töötada andis valitsus augustis kabinetinõupidamisel. Asja on sel aastal arutanud ka riigikogu õiguskomisjon.

Varem on rahapesu puhul süütuse presumptsioonis erandi tegemise plaani avalikkuses toetanud ka kommetspanku koondava pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkond ning keskkriminaalpolitsei.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.
  • Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus
    Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus Alati ei pea vaidluste lahendamiseks pöörduma riiklikku kohtusse, alternatiivselt on vaidluste lahendamine võimalik ka vahekohtutes. Kahjuks on vahekohtud endiselt meie õigusaktides alareguleeritud institutsioon ja puudulik seadustik tekitab omajagu segadust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes