Esmaspäev, 25 September 2017 12:26

Riik tunnistab ebaõiglust töötushüvitise suuruse arvutamisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sotsiaalministeerium tunnistab, et töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võib tekkida ebaõiglane olukord, kui inimene on kasvõi lühikest aega töötanud mõnes teises Euroopa riigis.

Õiguskantsler Ülle Madise asus augustis uurima, kuidas arvutatakse Eestis töötukindlustushüvitist, kuna see ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega.

Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kellele maksti tulenevalt töötuskindlustuse seadusest miinimummääras töötuskindlustushüvitist põhjusel, et ta töötas lühikest aega teises Euroopa riigis.

„Kui ta poleks väljaspool Eestit töötanud, oleks tema hüvitis olnud suurem. Seesugune tulemus ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,“ märkis Madise.

Näiteks kui inimene on töötanud viimase kolme aasta jooksul 30 kuud Eestis pagarina, seejärel ühe kuu Soomes müüjana ja pärast seda viis kuud Eestis kondiitrina, on tal Eestis töötuks jäämisel õigus saada töötuskindlustushüvitist, mille suurus arvutatakse viimases töösuhtes teenitud palgast lähtudes.

Sotsiaalministeerium tunnistas, et kehtiv valem võib tekitada ebaõiglase olukorra üksikutel juhtudel, näiteks olukorras, kus inimene on pikalt töötanud Eestis, seejärel lühikest aega lepinguriigis ning viimati enne töötuks jäämist lühikest aega jällegi Eestis.

„Seetõttu analüüsime võimalusi, kuidas töötuskindlustuse seadust ning selles sätestatud töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise valemit muuta,“ kirjutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski reedel vastuses õiguskantslerile.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes