Esmaspäev, 25 September 2017 12:26

Riik tunnistab ebaõiglust töötushüvitise suuruse arvutamisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sotsiaalministeerium tunnistab, et töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võib tekkida ebaõiglane olukord, kui inimene on kasvõi lühikest aega töötanud mõnes teises Euroopa riigis.

Õiguskantsler Ülle Madise asus augustis uurima, kuidas arvutatakse Eestis töötukindlustushüvitist, kuna see ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega.

Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kellele maksti tulenevalt töötuskindlustuse seadusest miinimummääras töötuskindlustushüvitist põhjusel, et ta töötas lühikest aega teises Euroopa riigis.

„Kui ta poleks väljaspool Eestit töötanud, oleks tema hüvitis olnud suurem. Seesugune tulemus ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,“ märkis Madise.

Näiteks kui inimene on töötanud viimase kolme aasta jooksul 30 kuud Eestis pagarina, seejärel ühe kuu Soomes müüjana ja pärast seda viis kuud Eestis kondiitrina, on tal Eestis töötuks jäämisel õigus saada töötuskindlustushüvitist, mille suurus arvutatakse viimases töösuhtes teenitud palgast lähtudes.

Sotsiaalministeerium tunnistas, et kehtiv valem võib tekitada ebaõiglase olukorra üksikutel juhtudel, näiteks olukorras, kus inimene on pikalt töötanud Eestis, seejärel lühikest aega lepinguriigis ning viimati enne töötuks jäämist lühikest aega jällegi Eestis.

„Seetõttu analüüsime võimalusi, kuidas töötuskindlustuse seadust ning selles sätestatud töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise valemit muuta,“ kirjutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski reedel vastuses õiguskantslerile.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele
    Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele Iga inimest on võimalik töö tegemisel motiveerida. Motiveerimise võimalusi on väga palju: näiteks tunnustamine ja tähelepanu, personaalne juhendamine, koolitamine, karjääriredel, meeldiv töökeskkond, ühised koosviibimised, vabad päevad, meened, sümbolid jne, seda loetelu võiks lõpmatuseni jätkata.
  • Finantsinspektsioon: lihtsamaid väärtpabereid võib erainvestoritele ka lihtsamalt pakkuda
    Finantsinspektsiooni hinnangul ei pruugi vähekeerukamate väärtpaberite puhul alati olla vaja koostada olulist teavet andvat dokumenti, et neid jaeinvestorile pakkuda, seisab inspektsiooni saadetud märgukirjas turuosalistele.
  • EL-i riigid leppisid kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks
    Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrid leppisid 8. juunil Luxembourgis kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks.
  • Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta
    Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.
  • Lõplik: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    4. juulil otsustas riigikohus mitte võtta menetlusse Creative Union AS kassatsioonkaebust, millest tulenevalt riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes