Esmaspäev, 19 Veebruar 2018 09:06

Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.

Tallinna Ringkonnakohus tegi neljapäeval lahendi, jättes Creative Union AS apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni otsuse muutmata, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile. Otsusele võib esitada riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 19. märtsiks.

Ettevõtte Creative Union AS juhatuse liige soovis kasutada õigust kümne tööpäeva pikkusele isapuhkusele. Creative Union pöördus möödunud jaanuaris sotsiaalkindlustusameti poole ning taotles, et amet hüvitaks äriühingule riigieelarvest juhatuse liikme kümne tööpäeva pikkuse isapuhkuse tasu.

Amet vastas Creative Union AS-i taotlusele ning teatas, et puudub õiguslik alus isapuhkusele ning selle hüvitamiseks tööandjale, kuna isikuga on sõlmitud juhatuse liikme leping, mis kuulub võlaõigusseaduse valdkonda, ning töölepingu seaduse kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.

Halduskohus leidis oma eelnevas lahendis, et Creative Union on omal vabal valikul lepinguvabaduse tingimustes nõustunud kolmandale isikule perekonnaga koos olemiseks võimaldama puhkeaega koos tasu maksmisega. Sellega on kaebaja võtnud teadlikult riski, et see summa võib jääda ameti poolt hüvitamata – kaebajale oli teada, et juhatuse liige ei tööta töölepingu alusel ning hoolsale ettevõtjale pidi teada olema või hõlpsasti Riigi Teatajast leitav ka puhkuseregulatsioon ja isapuhkuse tasu hüvitamise tingimused.

Kohus lisas veel, et töölepingu seaduses ei ole ette nähtud tasustatud isapuhkus põhiseaduses sätestatud põhiõigusi kaitsva abinõuga, mida tuleb isikutele igal juhul tagada ning ka võrdse kohtlemise põhimõte ei kohusta erinevaid isikute rühmi ühtviisi kohtlema.

Kohtupraktika kohaselt kohalduvad töölepingu sätted juhatuse liikmele, kui ta teeb muu hulgas töölepingu alusel tööd, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Seega ei ole juhatuse liikmeks oleva isiku jaoks õiguslikult välistatud töölepingu seaduse alusel isapuhkuse saamine ja tema tööandjal nõudeõigus sellise puhkuse eest makstud tasu hüvitamiseks riigi vastu.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tugines asja lahendamisel õigesti asjaolule, et kaebuse esitajaks on antud juhul äriühing, mitte selle juhatuse liige. Kaebaja kui äriühing ei ole põhiseadusest tulenevate põhiõiguste kandja, järelikult ei saa see ka kohtumenetluses tugineda nende põhiõiguste rikkumisele. Kaebaja puhul esineb eelkõige riive, sest juhatuse liikmega sõlmitud lepingu liigi tõttu ei hüvita riik kaebajale tema juhatuse liikmele välja makstud isapuhkuse tasu.

Kaebaja erinev kohtlemine tööandjatest, mis on sõlminud töölepingu ning millele riik seetõttu hüvitab töötajatele välja makstud isapuhkuse tasu, on tingitud seadusandja otsustusest sätestada isapuhkus töölepingu seaduses ühe puhkuse liigina. Töölepinguseadus on eriseadus võlaõigusseaduse suhtes ning töölepingu regulatsiooni ei saa ilma selgesõnalise viiteta üle kanda käsunduslepingule.

Asjaolu, et kaebaja poolt kolmandale isikule võimaldatud isapuhkuse kulutusi kaebajale riigieelarvest ei hüvitata, ei tähenda, et töölepinguseadus oleks vastuolus põhiseadusega. Kaebajal ja kolmandal isikul oli võimalik sõlmida ka tööleping. Valides lepingu liigi, on kaebaja ja kolmas isik olnud eelduslikult teadlikud erinevate lepingutega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes