tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Esmaspäev, 19 Veebruar 2018 09:06

Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.

Tallinna Ringkonnakohus tegi neljapäeval lahendi, jättes Creative Union AS apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni otsuse muutmata, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile. Otsusele võib esitada riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 19. märtsiks.

Ettevõtte Creative Union AS juhatuse liige soovis kasutada õigust kümne tööpäeva pikkusele isapuhkusele. Creative Union pöördus möödunud jaanuaris sotsiaalkindlustusameti poole ning taotles, et amet hüvitaks äriühingule riigieelarvest juhatuse liikme kümne tööpäeva pikkuse isapuhkuse tasu.

Amet vastas Creative Union AS-i taotlusele ning teatas, et puudub õiguslik alus isapuhkusele ning selle hüvitamiseks tööandjale, kuna isikuga on sõlmitud juhatuse liikme leping, mis kuulub võlaõigusseaduse valdkonda, ning töölepingu seaduse kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.

Halduskohus leidis oma eelnevas lahendis, et Creative Union on omal vabal valikul lepinguvabaduse tingimustes nõustunud kolmandale isikule perekonnaga koos olemiseks võimaldama puhkeaega koos tasu maksmisega. Sellega on kaebaja võtnud teadlikult riski, et see summa võib jääda ameti poolt hüvitamata – kaebajale oli teada, et juhatuse liige ei tööta töölepingu alusel ning hoolsale ettevõtjale pidi teada olema või hõlpsasti Riigi Teatajast leitav ka puhkuseregulatsioon ja isapuhkuse tasu hüvitamise tingimused.

Kohus lisas veel, et töölepingu seaduses ei ole ette nähtud tasustatud isapuhkus põhiseaduses sätestatud põhiõigusi kaitsva abinõuga, mida tuleb isikutele igal juhul tagada ning ka võrdse kohtlemise põhimõte ei kohusta erinevaid isikute rühmi ühtviisi kohtlema.

Kohtupraktika kohaselt kohalduvad töölepingu sätted juhatuse liikmele, kui ta teeb muu hulgas töölepingu alusel tööd, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Seega ei ole juhatuse liikmeks oleva isiku jaoks õiguslikult välistatud töölepingu seaduse alusel isapuhkuse saamine ja tema tööandjal nõudeõigus sellise puhkuse eest makstud tasu hüvitamiseks riigi vastu.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tugines asja lahendamisel õigesti asjaolule, et kaebuse esitajaks on antud juhul äriühing, mitte selle juhatuse liige. Kaebaja kui äriühing ei ole põhiseadusest tulenevate põhiõiguste kandja, järelikult ei saa see ka kohtumenetluses tugineda nende põhiõiguste rikkumisele. Kaebaja puhul esineb eelkõige riive, sest juhatuse liikmega sõlmitud lepingu liigi tõttu ei hüvita riik kaebajale tema juhatuse liikmele välja makstud isapuhkuse tasu.

Kaebaja erinev kohtlemine tööandjatest, mis on sõlminud töölepingu ning millele riik seetõttu hüvitab töötajatele välja makstud isapuhkuse tasu, on tingitud seadusandja otsustusest sätestada isapuhkus töölepingu seaduses ühe puhkuse liigina. Töölepinguseadus on eriseadus võlaõigusseaduse suhtes ning töölepingu regulatsiooni ei saa ilma selgesõnalise viiteta üle kanda käsunduslepingule.

Asjaolu, et kaebaja poolt kolmandale isikule võimaldatud isapuhkuse kulutusi kaebajale riigieelarvest ei hüvitata, ei tähenda, et töölepinguseadus oleks vastuolus põhiseadusega. Kaebajal ja kolmandal isikul oli võimalik sõlmida ka tööleping. Valides lepingu liigi, on kaebaja ja kolmas isik olnud eelduslikult teadlikud erinevate lepingutega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Hagi tagamine – miks ja kuidas?
    Hagi tagamine – miks ja kuidas? Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.
  • EMA juhib tähelepanu hiigellageraieid võimaldavale seaduseaugule
    Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu seaduseaugule, mis võimaldab metsaseaduse mõttest mööda minnes raiuda lagedaks väga suuri alasid.
  • Euroopa Kohus ei leidnud müügimaksus vastuolu käibemaksureeglitega
    Euroopa Kohtu hinnangul ei ole 2010. aastal Tallinnas kehtestatud müügimaks vastuolus Euroopa Liidu (EL) käibemaksudirektiiviga, mis tähendab, et tasutud müügimaksu tagasi nõudvatel Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtetel ei õnnestu riigikohtus sellele argumendile tugineda.
  • Vaikimine võib olla ka nõusolek
    <span class="green_key"></span>Vaikimine võib olla ka nõusolek Selles artiklis käsitletavatest riigikohtu lahenditest saame teada, kas ja millistel tingimustel saab lugeda lepingu muudetuks, kui kirjalikku kokkulepet ei ole lepingu muutmise kohta sõlmitud. Veel selgitab riigikohus, millised eeldused peavad olema täidetud, et äriühingu juhtorganilt oleks võimalik nõuda kahju hüvitamist äriühingu kahjustamise tõttu selle tegevuse mõjutamise kaudu.
  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole
    Alates 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes