MKSis on alates 1. jaanuarist 2009 ette nähtud võimalus sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Nimelt sätestati kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud MKSi § 136¹ lg 1 redaktsioonis, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja taotleda halduskohtult luba sooritada kõnealuse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–5¹ sätestatud täitetoiminguid. Nende ennetavate meetmete¹  võtmine ei too kaasa tulevikus tekkida võiva maksukohustuse reaalset sundtäitmist, vaid sel moel tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine.

1. jaanuaril 2011 jõustus MKSi § 136¹ lg 1 muudatus, millega laiendati maksuhalduri valikuvõimalusi tagada tulevikus tekkiv maksukohustus. Seadust muudeti selliselt, et maksuhaldur sai õiguse taotleda halduskohtu luba kõigi MKSi § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoiminguid ei ole asjas võimalik sooritada või kui see ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik.

MKSi § 136¹ muudatus avab põhimõtteliselt tee tulevikus tekkida võiva maksukohustuse ennetavale sundtäitmisele. Kui halduskohtult saadakse MKSi § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud meetme kohaldamiseks luba, võib sellele järgneda sissenõude pööramine maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. MKSi § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute rakendamisel on maksuhaldur kogenud, et paljudel juhtudel tuleb tal kohaldada just MKSi § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud meetmeid (sisuliselt pangakonto arestimine), sest see täitetoiming tehakse maksuhalduri korralduse alusel ning see ei eelda taotluse esitamist registripidajale või kohtutäituri poole pöördumist. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 802 SE seletuskirjas on MKSi § 1361 lõike 1 ja lõike 2 punkti 4 muudatust põhjendatud järgmiselt: „Eelaresti laiendamine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele täiendab võimalusi maksupettuste vastu võitlemisel. Rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramine on vajalik eelkõige äriühingute puhul, mille vara koosneb vaid üksikutest töövahenditest (nt arvuti, postkast ja pangakonto). Taoliste ettevõtete maksukohustuse täitmise tagamiseks ei ole maksuhalduril muud arvestatavat võimalust kui pangakonto arestimine. Kirjeldatud probleemsed juhtumid on aktuaalsed näiteks kütuse- ja metalliäris².”

Seletuskirjas tunnistatakse, et maksuhalduril endal ei ole õigust pöörata sissenõudeid varale, mida ei kanta registrisse, mistõttu tuleb maksukohustuse täitmise tagamiseks sellise vara (näiteks kütuse) arestimiseks pöörduda kohtutäituri poole. MKSi § 136¹ muudatuse algataja plaani järgi on selle võimaluse kasutamine põhjendatud siis, kui muude MKSi § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingute kohaldamine ei annaks tulemust. Ennetava täitemenetluse algatamise võimaluse kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et pangakonto arestimine annab tulemusi juhul, kui maksukohustuslane või temaga seotud isikud ei ole saanud võtta kasutusele meetmeid, mis hoiavad ära rahaliste vahendite arestimise. Maksuhalduril on sel juhul põhjust eeldada, et kütuseskeemidega seoses liigub raha kolmandate isikute pangakontode vahendusel, samal ajal kui kütus liigub endiselt isiku enda nimel. Seega on kirjeldatud skeemide puhul pangakonto arestimise kõrvale vaja lisavõimalust arestida kohtu loal ja kohtutäituri vahendusel ka kütust ning vajaduse korral muud vara, mida registrisse ei kanta³.
 
Hoolimata sellest, et 1. jaanuaril 2011 jõustunud MKSi § 136¹ muudatused said alguse kütuse käitlemise valdkonna reformist⁴, ei pruugi need puudutada mitte ainult kütusekäitlejaid, vaid kõiki maksumaksjaid. Kuigi MKSi § 136¹ alusel esitatav maksuhalduri taotlus peab olema motiveeritud (st sealt peab nähtuma põhjendatud kahtlus, mis ajendas maksuhaldurit tagavat täitetoimingut kohaldama) ja eelaresti (sh sundtäitmise pööramine pangakontol olevale rahale) kohaldamise eeldused alluvad kohtulikule kontrollile, võib MKSi § 136¹ rakendamisel tekkida probleeme. Nimelt ei ole seaduses selgelt sätestatud, kas sissenõude pööramisel maksumaksja rahalistele vahenditele need arestitakse (raha kantakse üle maksuhalduri kontole) või on tegemist eelarestiga, st rahasumma blokeerimisega isiku pangakontol võimaliku maksukohustuse katteks. Siinkirjutaja arvates vastaks MKSi § 136¹ regulatsiooni tegelikule sisule siiski kontol oleva raha blokeerimine maksuhalduri kasuks kuni tekkinud maksukohustuse täitmise tähtajani, mitte aga rahasumma ülekandmine maksuhalduri kontole. Samuti ei sätestata seaduses ühetähenduslikult, kas maksuhalduri alusetu kahtluse korral on maksukohustuslasel õigus nõuda maksuhaldurilt alusetult arestitud ja maksuhalduri kontole üle kantud summalt MKSi § 116 põhjal enda kasuks intressi arvestamist. MKSi § 136¹ meetmete puhul on siiski tegemist täitmist tagavate toimingutega, mitte maksuvõla⁵  sundtäitmise toimingutega. Teisalt on vaieldav, kas MKSi § 116 järgne intressi arvestamise kohustus tekib maksuhalduril ka juhul, kui summa ainult blokeeritakse maksumaksja pangakontol (sel juhul ei toimu ei maksukohustuse eeltasumist ega sundtäitmist).

Siinkirjutaja arvates on maksukohustuslasel siiski võimalik nõuda pangakonto alusetu arestimise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele (RT I 2001, 47, 260; RT I 2006, 48, 360), sõltuvalt faktilistest asjaoludest kas 3. või 4. peatüki sätete alusel. Samuti ei ole välistatud võimalus nõuda intressi arvestamist maksukohustuslase kasuks MKSi § 116 alusel juhul, kui MKSi § 130 lg 1 p-s 6 nimetatud toiming on kohaldatud tulenevalt maksuhalduri alusetust kahtlusest tulevikus tekkida võiva maksukohustuse sundtäitmise võimalikkuse suhtes (MKSi § 136¹ lg 1). Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 8. detsembri 2004. aasta lahendit haldusasjas nr 3-3-1-63-04).

²Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1147393&u=20110404114259 .

³ Vt maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu 802 SE seletuskirja p-d 17–18. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1147393&u=20110404114259 .

⁴Vt täpsemalt: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1261927&u=20110404115714 .

⁵MKSi § 136¹ regulatsiooni kontekstis ei ole kohane rääkida mitte maksuvõlast, vaid tulevikus tekkida võivast maksuvõlast, vaid tulevikus tekkida võivast maksukohustusest.

Sergei Jegorov,
vandeadvokaadi abi,
Advokaadibüroo VARUL