"Minu jaoks on kõige kummastavam nende juhtumite ühisnimetaja: kas teol on avalik hukkamõist või ei ole? Võtame näiteks [Tallinna linnapea Edgar] Savisaare rohelise lindi kampaania ja maksumaksja raha eest tehtud saated. Või teeneterist, mille Eesti Maaomavalitsuste Liit andis kahtlustuse saanud abilinnapeale (Kajar Lemberile – O.K.). Minu arvates on see ennekuulmatu!" rääkis Koort kolmapäeval ilmunud usutluses.
Siseministeeriumi asekantsleri hinnangul on politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevus korruptsiooni avastamisel arenenud viimase viie aastaga lihtsamatelt juhtumitelt keerulisematele ning suurematele, mis peaks ühiskonnas laia vastukaja tekitama, aga nii pole läinud.
"Algul tegeleti lihtsate majanduslike huvide deklaratsioonidega ja koolidega. Nüüd on jõudnud pilti suured asjad, mis tegelikult peavad ühiskonda mõjutama. See on toonud kaasa vastureaktsiooni, inimesed on asunud kaitsele. Mulle on jäänud mulje, et viimasel ajal on Eesti õiguskaitseasutustele omistatud 1980ndate lõpu repressiivaparaadi maine. Aktsioonid, mis mõjuvad moraalsele dimensioonile, ei ole minu arvates okei," leiab Koort.
Asekantsleri hinnangul on suhtumine korruptsioonijuhtumitesse moraali küsimus.
"Loomulikult võib igaüks öelda, et ma usun seda inimest ja ta peab saama ennast kaitsta. Aga su oma riigi õiguskaitseorganid – kelle usaldus rahva seas on 85–86% – on esitanud kahtlustuse muu hulgas omastamises. Kelle arvel ta seda omastas? Nendesamade meditsiinitöötajate arvel," arutles Koort hiljuti avalikuks saanud kahtlustuse esitamisest haiglajuht Tõnis Allikule. "Ma saan aru, et meditsiinitöötajad on väga kokkuhoidev pere, aga sellise harjumuse massidesse minek on minu jaoks üllatav," lisas Koort.
Siseministeeriumi asekantsleri sõnul on tal tunne, et mõnes omavalitsuses oleks nagu nõukaaeg siiamaani jätkunud. "Solovjovi (Kohtla-Järve linnapea – O.K.) korruptsioonijuhtum on käinud kohtust läbi. Kummaline on see, et kui taotleti tema ametist kõrvaldamist, leidis kohus toona, et kuna inimesel on olemas töökoht, siis on ta usaldusväärne – teda ei peaks kõrvaldama ametist, kus ta just oli toime pannud kuriteo. See on täielik kurioosum," leidis Koort.
"Mõni aeg tagasi oli üks riigifirma juht, kes tankis ettevõtte kütusekaardiga naise autot (Eesti Raudtee eksjuht Ahti Asmann – O.K.). Sellest tuli suur skandaal. Igatahes ettevõtte nõukogu teatas, et me jätame ta praegu ametisse, sest kedagi teist ei ole panna. See on popsimentaliteet! Kui samas ettevõttes oli kadunud miljonite eest liipreid, siis kas moraalselt eksinud juhi ametisse jätmine parandab kliimat või ei paranda? Nõukogu meelest oli see selgelt aktsepteeritud käitumine. Sellise suhtumisega jäävadki need liiprid kaduma. Sellised näited süvendavadki ühiskonnas seda tunnet, et nii võib käituda," jätkas Koort usutluses Postimehele.
"Mõni aeg tagasi, kui välisminister käis Iraanis, käis läbi ühe ettevõtja lause, et ta võttis raha kaasa, et seal altkäemaksu maksta. Selline käitumine on absoluutselt vastuvõetamatu ja inimene, kes nii mõtleb, ei tohiks enam ühtegi delegatsiooni kuuluda," tõi Koort veel ühe näite.
"Euroopa Komisjon on oma korruptsiooniraportis heitnud Eestile ette paari-kolme asja. Üks neist ongi see, et meil ei tegeleta välisriikides toime pandud korruptsioonijuhtumitega. See tegu on jätkuvalt karistatav ka välismaal toimepanduna," rõhutas asekantsler. "Suhtumise poolest on Eestis väga palju ära teha."
Rääkides korruptsiooniga võitlemise võimalustest, leidis Koort, et sellest jagusaamisel on kõige olulisem tegeleda suurte rikkumistega.
"Teatud hall ala eksisteerib ühiskonnas alati. /---/ Üks võimalus, kuidas sellest lahti saada, on tegelda suurte «roojajatega», siis kaob väiksem mustus ka ära," ütles asekantsler.
