Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev kooskõlastusringile saadetud kollektiivse töötüli seaduse eelnõus sätestatakse lisaks toetusstreikide etteteatamisele veel võimalus valida riiklik lepitaja riikliku konkursiga juhul, kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei peaks omavahel kokkuleppele jõudma, ning paikkondliku lepitaja institutsiooni kaotamine.
Toetusstreigist etteteatamise tähtaja osas nõustusid ametiühingute esindajad viie tööpäevase etteteatamistähtajaga. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson on varem BNS-ile öelnud, et ametiühingud eelistaksid õigupoolest kokkuteatamisperioodi sätestamist mitte seaduse vaid üleriikliku kollektiivleppega, kuid iseenesest on ametiühingud viiepäevase etteteatamistähtajaga nõus.
Seaduseelnõu seletuskirjast selgub, et ka tööandjad on sellise lahendusega nõus, isegi kui see on nende jaoks vaid osa laiemast kompromissist ja iseenesest näeksid tööandjad meelsasti, et toetusstreigid keelataks sootuks. "Eraldi võetuna on Tööandjate keskliit toetusstreikide vastu juba olemuslikult,“ seisab seletuskirjas.
Edaspidi, kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei suuda tähtaegselt saavutada riikliku lepitaja kandidaadi suhtes mingil põhjusel kokkulepet, siis korraldab selleks konkursi sotsiaalkomisjon. Konkursi tulemuste hindamise komisjon on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad valdkonna eest vastutav minister, tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad.
Vajadus seadusemuudatuseks tõusis pärast märtsis langetatud riigikohtu otsus, millega tunnistati õiguskantsleri taotlusel kehtetuks varasem toetusstreikidest etteteatamise periood, sest riivavat ettevõtlusvabadust.
