Kolmapäev, 31 Oktoober 2018 11:43

Töötamise registri andmete hulk kasvab – kas suureneb ka halduskoormus ettevõttele?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
2018. a juuni lõpust alates on maksumaksjatel olnud võimalus tutvuda uue töötamise registri visuaaliga ning uuenenud andmeväljadega, mille täitmine ei ole hetkel veel kohustuslik. Suure tõenäosusega tuleb maksumaksjatel alates 01.01.2019 hakata kohustuslikus korras senisest rohkem andmeid registrisse kandma. Riigikogus esimese lugemise läbinud maksukorralduse seaduse (MKS) ja muude seotud seaduste muutmise eelnõu üks eesmärk on töötamise registri täiendamine.

Töötamise registri (TÖR) andmete täpne koosseis sätestatakse edaspidi määrusega. Peale selle plaanitakse muudatuste kohaselt lisada kolm uut andmekategooriat tööd tegeva isiku kohta: ametinimetus, töö asukoht ning tööaja määr. Ametinimetus ja töö asukoht lisatakse riikliku statistika tegemiseks. Tööaja määra märkimise kohustus on tööandjal ka täna, kuid seda tuleb hetkel teha maksudeklaratsioonis. Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk vähendada ettevõtte halduskoormust. Kuid teadmata täpsemalt, mis funktsionaalsusega on võimalik uuendatud andmevälju täita, tekitab see pigem vastupidise olukorra. Eelkõige suurendab muudatus nende ettevõtjate halduskoormust, kus on palju töötajaid, kõrge tööjõu voolavus või kus on levinud lühiajaliste töövormide kasutamine.

Mõned kommentaarid lisatavate andmeväljade kohta

Ametinimetus lisatakse vastavalt riigisiseselt kehtestatud ametite klassifikaatorile, mis tugineb rahvusvahelisel ametite klassifikaatoril. Igale töötajale sobiva klassifikaatori otsimine saab olema väljakutse. Väidetavalt on sobiva klassifikaatori puudumisel võimalik teavet sisestada selgitava märkusena. Hetkel puudub info, kas ühte konkreetset töökohta on võimalik siduda erinevate töötajatega, et mitte hakata iga töötaja kohta uuesti klassifikaatorit otsima.

TÖR-i tuleb kanda töökoha aadress, kus töötaja oma tööülesandeid täidab. Töökoha aadress on üldjuhul tööandja tegutsemiskoha aadress. Samas tekib küsimusi, kui tööandjal on mitu tegutsemiskohta ja töötaja võib töötada mitmes kohas. Maksuhaldur on selgitanud, et kui töötaja töötab mitmes kohas või kodus, määratakse püsiv töökoha aadress tööandja tegutsemiskoha järgi, kust töötaja tegevust juhitakse. Kuid alati sellest juhinduda ei saa. Näiteks ehitusettevõttes, kus on palju töötajaid, muutub halduskoormus varasemaga võrreldes tunduvalt, kuivõrd tööandja tegutsemisaadressi märkimisel tuleb jälgida ehitusobjektide pikkust. Näiteks pikaajalise ehitusobjekti korral, mis kestab vähemalt kaks aastat ja ettevõte annab objektil tööd rohkem kui 50 inimesele, on aadressiks ehitusobjekti aadress. Muudel väiksematel ehitusprojektide puhul märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.

Praegu esitavad tööandjad andmed tööaja määra kohta maksuametile TSD-l, kuid muudatuste jõustumisel esitatakse andmed vaid töötamise registrisse. Kande tegemisel lähtutakse kokku lepitud tööaja määrast.

Ülal kirjeldatud muudatused puudutab vaid töötajaid, kes juba on tööle võetud ning keda võetakse töölepingu alusel tööle. Teadmata, millise funktsionaalsusega lubab TÖR-i uusi andmevälju täita (kas eksisteerib grupeerimise võimalus vmt, mis muudaks sisestamise lihtsamaks). Praegu riigikogus esimese lugemise läbinud seaduse eelnõu järgi tundub, et töötajate registreerimisele hakkab senisest rohkem aega kuluma.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes