Teisipäev, 09 Oktoober 2018 16:44

Töövõtuleping ja tasu sissenõutavus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keidi Kõiv, jurist
Keidi Kõiv, jurist Evelin Jõgar Õigusteenused
Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud.

Tellija ei maksa tehtud töö eest tasu välja – mida teha?

Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja poolt esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud. Sellises olukorras on töövõtjal oluline teada oma õigusi, et vajadusel nende eest seista. Väga mitmed nimetatud vaidlustest jõuavad ka kohtusse ning hiljutises riigikohtu otsuses nr 2-16-5851 lahendas riigikohus tasunõude sissenõutavuse küsimust, mistõttu otsustasime anda nimetatud otsuse pinnalt kõnealuses küsimuses mõned juhtnöörid.

Milles leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku?

Igasuguse vaidluse korral on oluline üle vaadata, milles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel.

Kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, siis lähtutakse tasunõude küsimuses võlaõigusseaduses sätestatud üldreeglist, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellises olukorras peab töövõtja suutma tõendada töö valmimise fakti ning töö valmimise hetkest tekib töövõtjal ka õigus nõuda kokkulepitud tasu.

Kui aga pooled on leppinud kokku töö vastuvõtmises, tuleb tuvastada, kas täidetud on kõik tasu sissenõutavaks muutumise eeldused, sh kas tellija on töö vastu võtnud või juhul, kui tellija keeldub alusetult töid vastu võtmast, kas töö vastuvõtmine on esinevatel tingimustel tavapärane, mille tõttu tuleb töö lugeda vastu võetuks. Eelnimetatud juhtudel tekib töövõtjal õigus nõuda tasu töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise hetkest.

Millal on töö valmis ja tellijal kohustus töö vastu võtta?

Kui töö on valmis, on tellija kohustatud töö vastu võtma. Valminuks loetakse töö üldjuhul siis, kui töövõtja on teostanud kõik vajalikud tööd ning saavutanud lepinguga seatud tulemuse.

Samal ajal ei ole lepinguga seatud tulemuse saavutamine alati peamine, kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et töö võib olla valmis ka siis, kui lepingujärgsed tööd on teostatud, kuid tulemus ei vasta lepingu tingimustele. Nimelt on Riigikohtu hinnangul hea usu mõttega vastuolus olukord, kus töö vastuvõtmisest keeldutakse üksnes ebaoluliste puuduste esinemisel. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Seega tuleb Riigikohtu hinnangul eristada kohustuse mittetäitmist ja kohustuste mittekohast täitmist.

Millal saab lugeda töö vastuvõetuks?

Kui tellija keeldub alusetult valmis tööd vastu võtmast, võib lugeda töö vastuvõetuks, kui tellijale on antud töö vastuvõtmiseks mõistlik tähtaeg. Riigikohtu hiljutise lahendi kohaselt võib töö vastuvõetuks lugemisel omada tähtsust ka see, kas ja millal on töö lõpptellija poolt vastu võetud (nt olukorras, kus peatöövõtja viivitab töö vastuvõtmisega alltöövõtjalt, kuid lõpptellija on peatöövõtjalt töö vastu võtnud).

Tuleb aga silmas pidada, et isegi siis, kui tasunõue on eelkirjeldatud reeglite kohaselt muutunud sissenõutavaks, jääb tellijale alles õigus kasutada seaduses kohustuste rikkumise puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Näiteks, kuigi tellija võib olla kohustatud ebaoluliste puudustega töö vastu võtma, võib ta keelduda kuni puuduste kõrvaldamiseni töövõtjale tasu maksmisest ulatuses, mis võib kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018
    Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018

    Jõuludega seotud pärimustes leidub rohkelt spekulatsioone sellest, mida Jõuluvana jõulude vahele jääval perioodil teeb. Vana lahkel loal võime käesolevaga oma kliendi tegemistelt veidi saladusloori tõsta.

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
  • Finantsinspektsioon karistas turumanipulatsiooniga tegelenud isikut

    Finantsinspektsioon karistas väärteo korras Juri Doborovitšit ning tema juhitavaid osaühinguid ALT Home ja ALT Computers turumanipulatsiooni eest rahatrahviga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes