Teisipäev, 09 Oktoober 2018 16:44

Töövõtuleping ja tasu sissenõutavus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keidi Kõiv, jurist
Keidi Kõiv, jurist Evelin Jõgar Õigusteenused
Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud.

Tellija ei maksa tehtud töö eest tasu välja – mida teha?

Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja poolt esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud. Sellises olukorras on töövõtjal oluline teada oma õigusi, et vajadusel nende eest seista. Väga mitmed nimetatud vaidlustest jõuavad ka kohtusse ning hiljutises riigikohtu otsuses nr 2-16-5851 lahendas riigikohus tasunõude sissenõutavuse küsimust, mistõttu otsustasime anda nimetatud otsuse pinnalt kõnealuses küsimuses mõned juhtnöörid.

Milles leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku?

Igasuguse vaidluse korral on oluline üle vaadata, milles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel.

Kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, siis lähtutakse tasunõude küsimuses võlaõigusseaduses sätestatud üldreeglist, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellises olukorras peab töövõtja suutma tõendada töö valmimise fakti ning töö valmimise hetkest tekib töövõtjal ka õigus nõuda kokkulepitud tasu.

Kui aga pooled on leppinud kokku töö vastuvõtmises, tuleb tuvastada, kas täidetud on kõik tasu sissenõutavaks muutumise eeldused, sh kas tellija on töö vastu võtnud või juhul, kui tellija keeldub alusetult töid vastu võtmast, kas töö vastuvõtmine on esinevatel tingimustel tavapärane, mille tõttu tuleb töö lugeda vastu võetuks. Eelnimetatud juhtudel tekib töövõtjal õigus nõuda tasu töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise hetkest.

Millal on töö valmis ja tellijal kohustus töö vastu võtta?

Kui töö on valmis, on tellija kohustatud töö vastu võtma. Valminuks loetakse töö üldjuhul siis, kui töövõtja on teostanud kõik vajalikud tööd ning saavutanud lepinguga seatud tulemuse.

Samal ajal ei ole lepinguga seatud tulemuse saavutamine alati peamine, kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et töö võib olla valmis ka siis, kui lepingujärgsed tööd on teostatud, kuid tulemus ei vasta lepingu tingimustele. Nimelt on Riigikohtu hinnangul hea usu mõttega vastuolus olukord, kus töö vastuvõtmisest keeldutakse üksnes ebaoluliste puuduste esinemisel. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Seega tuleb Riigikohtu hinnangul eristada kohustuse mittetäitmist ja kohustuste mittekohast täitmist.

Millal saab lugeda töö vastuvõetuks?

Kui tellija keeldub alusetult valmis tööd vastu võtmast, võib lugeda töö vastuvõetuks, kui tellijale on antud töö vastuvõtmiseks mõistlik tähtaeg. Riigikohtu hiljutise lahendi kohaselt võib töö vastuvõetuks lugemisel omada tähtsust ka see, kas ja millal on töö lõpptellija poolt vastu võetud (nt olukorras, kus peatöövõtja viivitab töö vastuvõtmisega alltöövõtjalt, kuid lõpptellija on peatöövõtjalt töö vastu võtnud).

Tuleb aga silmas pidada, et isegi siis, kui tasunõue on eelkirjeldatud reeglite kohaselt muutunud sissenõutavaks, jääb tellijale alles õigus kasutada seaduses kohustuste rikkumise puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Näiteks, kuigi tellija võib olla kohustatud ebaoluliste puudustega töö vastu võtma, võib ta keelduda kuni puuduste kõrvaldamiseni töövõtjale tasu maksmisest ulatuses, mis võib kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes