Kolmapäev, 10 Jaanuar 2018 12:04

Ületundide tasustamist puudutav juhend tuleb teha üheselt mõistetavaks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tööinspektsiooni kehtivast töö- ja puhkeaja juhendist jääb mulje, nagu tuleks töötajale maksta ületundide puhul töötasu nii ületundide eest kui ka vaba aja eest. Kaubanduskoja hinnangul on selline käsitlus vastuolus töölepingu seadusega ning seetõttu tegime tööinspektsioonile ettepaneku juhendit muuta.

Juhendis oleva näite kohaselt teeb töötaja reedel neli ületundi ning juhendis on selgitatud, et sellisel juhul makstakse talle 12 tunni eest kokkulepitud töötasu ühekordselt. Vaba aega antakse töötajale esmaspäeval neli tundi, aga seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest. Seega jääb mulje, nagu töötajale makstaks töötasu ka vaba aja eest.

Töölepingu seaduse järgi hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. See tähendab, et kui töötajale antakse ületundide eest vaba aega, ei ole ette nähtud, et töötaja saaks ka eraldi kompensatsiooni või hüvitist ületundide eest. Seega olukorras, kus ületunnid on hüvitatud vaba ajaga, saab töötaja kuu lõpus oma tavapärast palka.

Kaubanduskoja liikmetele on jäänud mulje, justkui tööinspektsioon kohaldab seadust selliselt, et töötajale antakse ületundide eest vaba aega ning kokkulepitud töötasu makstakse nii ületundide eest kui vaba aja eest. Selliselt tekiks töötajale topeltkompensatsioon, sest töötaja saaks ületundide tegemise eest tasulist vaba aega. See põhimõte on aga seadusega vastuolus, mistõttu tegi koda tööinspektsioonile ettepaneku juhendit selles osas muuta.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult
    Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult Kirjutasime juba varasemalt, et Eesti kohus küsis eelmise aasta suvel Euroopa Kohtult selle kohta, kui kaugele võib isik minna väitega, et pakub võltskauba müüjatele internetis vaid tehnilist tuge ja teda vastutusele võtta ei saa. Praeguseks on Euroopa Kohus oma vastuse andnud. Leides, et vastutab ka isik kelle roll piirdub küll tehnilise toe pakkumisega, kuid kes on võltskauba müügist tema kaasabil selgelt teadlik.
  • Riigikontroll soovitab soodustingimustel vanaduspensioni kaotada
    Riik peaks siduma pensioniea oodatava eluea muutumisega ning kaotama soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate penisoni, märgib riigikontroll värskes aruandes.
  • Ministeerium: Eesti on rahapesudirektiivi täielikult üle võtnud
    Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti Euroopa Liidu (EL) neljanda rahapesuvastase direktiivi täielikult üle võtnud ning vastab Euroopa Komisjoni kriitikale kahe kuu jooksul.
  • Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud
    Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud Ettevõte on mittetulundusühingust spordiklubi (kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja) sponsor ja soovib suurendada oma toetuse panust, võimaldades ühingul sponsorluse korras kasutada ainult ettevõtte töösõitudeks (maanteeametis) registreeritud sõiduautot ettevõtte töövälisel ajal. Klubi hakkab seda autot kasutama ka ainult oma klubi tegevusteks vajalikel eesmärkidel (klubi töös).
  • Pangaliit: pankrotimenetluse korral ei peaks tuvastama tegelikku kasusaajat
    Pangaliit: pankrotimenetluse korral ei peaks tuvastama tegelikku kasusaajat Eesti Pangaliidu arvates tuleks seadusesse sätestada erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei ole rahapesu mõistes tegelikku kasusaajat ning seega ei oleks kohustust ka tegelikku kasusaajat tuvastada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes