Kolmapäev, 10 Jaanuar 2018 12:04
Ületundide tasustamist puudutav juhend tuleb teha üheselt mõistetavaks
Tööinspektsiooni kehtivast töö- ja puhkeaja juhendist jääb mulje, nagu tuleks töötajale maksta ületundide puhul töötasu nii ületundide eest kui ka vaba aja eest. Kaubanduskoja hinnangul on selline käsitlus vastuolus töölepingu seadusega ning seetõttu tegime tööinspektsioonile ettepaneku juhendit muuta.
Juhendis oleva näite kohaselt teeb töötaja reedel neli ületundi ning juhendis on selgitatud, et sellisel juhul makstakse talle 12 tunni eest kokkulepitud töötasu ühekordselt. Vaba aega antakse töötajale esmaspäeval neli tundi, aga seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest. Seega jääb mulje, nagu töötajale makstaks töötasu ka vaba aja eest.
Töölepingu seaduse järgi hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. See tähendab, et kui töötajale antakse ületundide eest vaba aega, ei ole ette nähtud, et töötaja saaks ka eraldi kompensatsiooni või hüvitist ületundide eest. Seega olukorras, kus ületunnid on hüvitatud vaba ajaga, saab töötaja kuu lõpus oma tavapärast palka.
Kaubanduskoja liikmetele on jäänud mulje, justkui tööinspektsioon kohaldab seadust selliselt, et töötajale antakse ületundide eest vaba aega ning kokkulepitud töötasu makstakse nii ületundide eest kui vaba aja eest. Selliselt tekiks töötajale topeltkompensatsioon, sest töötaja saaks ületundide tegemise eest tasulist vaba aega. See põhimõte on aga seadusega vastuolus, mistõttu tegi koda tööinspektsioonile ettepaneku juhendit selles osas muuta.
Jäta kommentaar
Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.
Rubriigi Õigus viimased uudised
Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal
-
Õiguskantsler: matusetoetuse regulatsioon vajab täpsustamist
Õiguskantsler pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses segadusega, mis puudutab matusetoetuse maksmist, märkides, et regulatsioon vajab täpsustamist.
-
Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?
Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks. -
Riigid võivad keelata sõidujagamisteenuse ilma komisjoni teavitamata
Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võivad liikmesriigid keelata sõidujagamisplatvormide nagu Uber tegevust ilma eelnevalt Euroopa Komisjoni teavitamata.
-
Väärtpaberiturg elavneb
Aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris annab suurema õiguskindluse ja paindlikkuse aktsiate või osadega tehingute tegemiseks. Eelmise aasta lõpust alates on võimalik aktsiaseltsi aktsiad kindlatel tingimustel registreerida ka mõne teise riigi registripidaja juures. -
Kütt peab toitjakaotuspensioni praegust süsteemi ebaõiglaseks
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt peab ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppiv noor jääb vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist.
Rubriigi õigus märksõnad
Euroopa Kohus
Euroopa Komisjon
Euroopa Liit
Finantsinspektsioon
Haigekassa
Harju maakohus
juhatuse liige
Justiitsministeerium
kinnisvara
kohus
korruptsioon
käibemaks
maksupettus
MTA
osaühing
pankrot
põhiseadus
rahapesu
riigihange
Riigikogu
riigikohus
seaduste muudatused
sotsiaalministeerium
Tarbijakaitseamet
trahv
Triniti
äriseadustik
äriühing
õigusabi
õiguskantsler
