Teisipäev, 13 November 2018 09:55

Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
 Liina Luht, jurist
Liina Luht, jurist Advokaadibüroo LMP
Alati ei pea vaidluste lahendamiseks pöörduma riiklikku kohtusse, alternatiivselt on vaidluste lahendamine võimalik ka vahekohtutes. Kahjuks on vahekohtud endiselt meie õigusaktides alareguleeritud institutsioon ja puudulik seadustik tekitab omajagu segadust.

Tegevuse põhimõtted

Vahekohtute tegevus on Eestis reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi –TsMS) 14. osaga. Vahekohtusse on võimalik pöörduda poolte eelneva kokkuleppe korral, vahekohtute pädevuses on lahendada ainult tsiviilasju. Vaidlevad pooled ise saavad määrata endale sobivad vahekohtunikud ja vahekohtunikuks kvalifitseerub iga teovõimeline füüsiline isik. Peale selle on vaidlevate isikute võimuses kokku leppida, millise riigi õigusest lähtudes ja milliseid õigusakte kasutades vaidlus lahendada tuleb. Võimalik on vahekohtus vaidluse lahendamine ka üksnes õigluse põhimõttele tuginedes.

Vaidlejate roll õigusemõistmise kujundajana

Sellest tulenevalt on vahekohus väga pooltesõbralik institutsioon, kus vaidlevatel isikutel endal on peamine roll õigusemõistmise väljakujunemisel. Vahekohus on eriti sobilik institutsioon just selliste vaidluste korral, kus vaidlusalune küsimus ei olegi seadustega reguleeritud. Selliste vaidluste aluseks võivad olla kindla kogukonna moraalinormidest või tavadest üles kerkivad probleemid. Vahekohtud annavad võimaluse vaidluse lahendamiseks kogukonnasiseselt: õigust mõistab kogukonda kuuluv isik vahekohtunikuna. Vahekohtud on sobiv alternatiivne vaidluste lahendamise võimalus ka neile, kes, elades küll Eestis, soovivad oma probleeme lahendada mõne teise riigi õiguse järgi. Tähtis on see, et vahekohtu otsus ei oleks vastuolus Eesti avaliku korraga ega heade kommetega.

Peale selle on vahekohtud hea valik ka nendel juhtudel, kus isikutevahelised probleemid oleks küll lahendatavad riiklikus kohtus, kuid pooled usaldavad kohtuniku asemel õigusemõistjana hoopis vahekohtunikku, kellel näol võib olla tegu vaidlusaluse asjaga tegeleva eksperdiga.

Peamiselt pöördutakse aga vahekohtute poole just seetõttu, et erinevalt riiklikust kohtust läheb seal otsuse tegemine kiiremini ja lahenduse saamine võib olla pooltele odavam.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste peatselt ilmuvast seitsmendast numbrist (nr 7, 2018).

Kui Teil ei ole Raamatupidamisuudised veel tellitud, saate seda teha SIIT.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes