Esmaspäev, 25 September 2017 11:22

Viljandi naised pole rahul tugiteenuste rahastamise korraga

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Viljandi Maanaiste Ühenduse hinnangul ei ole naiste tugikeskuse teenuse ostmine erafirmadelt senisest tunduvalt väiksema raha eest jätkusuutlik ja kvaliteetne.

„Kui eelmisel aastal muudeti ohvriabi seadust, siis kinnitasid riigiametnikud ja poliitikud ühest suust, et naiste tugikeskuste teenus muutub senisest jätkusuutlikumaks, kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks. Käesoleva aasta Viljandimaa kogemus näitab, et tulemus on vastupidine,“ kirjutas ühendus teisipäeval sotsiaalministeeriumile.

Viljandimaa Naiste Tugikeskus pakkus riigi toel Viljandi maakonnas teenuseid aastatel 2008-2016. Kokku said selle aja jooksul tugikeskusest abi üle 650 naise, viimastel aastatel keskmiselt 100 naist aastas. „Abi tähendas igal aastal ka sadu tunde psühholoogilist nõustamist ja õigusabi, mis sisaldas ka kohtus esindamist. Riik toetas tugikeskust sel ajal 48-50 000 euroga aastas,“ kirjutas ühendus.

Käesolevaks aastaks kehtestati riigihanke piirsummaks ootamatult ainult 30 380 eurot, mistõttu ei saanud seni maakonnas tegutsenud MTÜ enam teenuse osutamist jätkata. Hanke võitjaks tunnistatud pakkumuse summaks oli 29 820 eurot, kuigi oli algusest peale selge, et sellise raha eest ei ole võimalik abivajajatele psühholoogilist ja juriidilist nõustamist pakkuda. Uuel teenuseosutajal lõppeski selleks riigi raha juba aasta esimeste kuudega, märkis maanaiste ühendus.

Hangetega erafirmadelt võimalikult odavama teenuse sisseostmine on riigi poolt vastutustundetu ja pikemas perspektiivis ka majanduslikult kahjulik. „Kui tahetaks ka tegelikult tagada naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutlikkus, kõrge kvaliteet ja läbipaistvus mitte ainult Tallinnas ja Tartus, vaid kõikjal Eestis, siis peaks riik võtma igas maakonnas juba väljakoolitatud ja kogenud tugikeskuste spetsialistid oma palgale, nagu tehti ohvriabi töötajatega,“ märkis ühendus.

Turvalise majutuse teenust peaksid aga kõigile abivajajatele hakkama pakkuma kohalikud omavalitsused, nagu seda nõuab sotsiaalhoolekande seadus, leiavad Viljandi maanaised.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Õiguskantsler: matusetoetuse regulatsioon vajab täpsustamist
    Õiguskantsler pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses segadusega, mis puudutab matusetoetuse maksmist, märkides, et regulatsioon vajab täpsustamist.
  • Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?
    Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta? Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.
  • Riigid võivad keelata sõidujagamisteenuse ilma komisjoni teavitamata
    Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võivad liikmesriigid keelata sõidujagamisplatvormide nagu Uber tegevust ilma eelnevalt Euroopa Komisjoni teavitamata.
  • Väärtpaberiturg elavneb
    Väärtpaberiturg elavneb Aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris annab suurema õiguskindluse ja paindlikkuse aktsiate või osadega tehingute tegemiseks. Eelmise aasta lõpust alates on võimalik aktsiaseltsi aktsiad kindlatel tingimustel registreerida ka mõne teise riigi registripidaja juures.
  • Kütt peab toitjakaotuspensioni praegust süsteemi ebaõiglaseks
    Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt peab ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppiv noor jääb vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes