Esmaspäev, 25 September 2017 11:22

Viljandi naised pole rahul tugiteenuste rahastamise korraga

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Viljandi Maanaiste Ühenduse hinnangul ei ole naiste tugikeskuse teenuse ostmine erafirmadelt senisest tunduvalt väiksema raha eest jätkusuutlik ja kvaliteetne.

„Kui eelmisel aastal muudeti ohvriabi seadust, siis kinnitasid riigiametnikud ja poliitikud ühest suust, et naiste tugikeskuste teenus muutub senisest jätkusuutlikumaks, kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks. Käesoleva aasta Viljandimaa kogemus näitab, et tulemus on vastupidine,“ kirjutas ühendus teisipäeval sotsiaalministeeriumile.

Viljandimaa Naiste Tugikeskus pakkus riigi toel Viljandi maakonnas teenuseid aastatel 2008-2016. Kokku said selle aja jooksul tugikeskusest abi üle 650 naise, viimastel aastatel keskmiselt 100 naist aastas. „Abi tähendas igal aastal ka sadu tunde psühholoogilist nõustamist ja õigusabi, mis sisaldas ka kohtus esindamist. Riik toetas tugikeskust sel ajal 48-50 000 euroga aastas,“ kirjutas ühendus.

Käesolevaks aastaks kehtestati riigihanke piirsummaks ootamatult ainult 30 380 eurot, mistõttu ei saanud seni maakonnas tegutsenud MTÜ enam teenuse osutamist jätkata. Hanke võitjaks tunnistatud pakkumuse summaks oli 29 820 eurot, kuigi oli algusest peale selge, et sellise raha eest ei ole võimalik abivajajatele psühholoogilist ja juriidilist nõustamist pakkuda. Uuel teenuseosutajal lõppeski selleks riigi raha juba aasta esimeste kuudega, märkis maanaiste ühendus.

Hangetega erafirmadelt võimalikult odavama teenuse sisseostmine on riigi poolt vastutustundetu ja pikemas perspektiivis ka majanduslikult kahjulik. „Kui tahetaks ka tegelikult tagada naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutlikkus, kõrge kvaliteet ja läbipaistvus mitte ainult Tallinnas ja Tartus, vaid kõikjal Eestis, siis peaks riik võtma igas maakonnas juba väljakoolitatud ja kogenud tugikeskuste spetsialistid oma palgale, nagu tehti ohvriabi töötajatega,“ märkis ühendus.

Turvalise majutuse teenust peaksid aga kõigile abivajajatele hakkama pakkuma kohalikud omavalitsused, nagu seda nõuab sotsiaalhoolekande seadus, leiavad Viljandi maanaised.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?
    Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda? Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?
  • Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on?
    Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on? Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas: „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“, ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.
  • Laenu anda ja võtta peab oskama
    Laenu anda ja võtta peab oskama Laenulepingut sõlmides kohustub laenuandja andma laenuvõtjale laenu (mõne rahasumma) ja laenuvõtja kohustub saadud laenu tagasi maksma. Laenuks võib vormistada ka mis tahes muu võlgnevuse, mis poolte vahel juba varem olemas oli. Näiteks võib laenuna käsitleda maksegraafikut, mis lepitakse kokku tähtaja ületanud võlgnevuse tasumiseks.
  • Ka ettevõtja esinduses allkirjastatud leping võib olla sidevahendi abil sõlmitud
    Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja kauplejate tähelepanu asjaolule, et sidevahendi abil sõlmituks võib lugeda lepingu ka siis, kui läbirääkimised tingimuste üle ning nõustumine on toimunud telefoni teel ning tarbija allkirjastab lepingu esinduses, kus läbirääkimisi ei peeta. Sellisel juhul on tarbijal võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
  • Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?
    Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes