2023. aastal lõppenud projektides rahastati nii elektrivarustuskindluse tagamist katkestuste korral, tõsteseadmete soetusprojekte, kui ka päästevõimekust suurendavaid projekte, mille raames lisandusid tuletõrje veevõtukohad, soetati transpordivahendeid ning muud vajalikku päästevarustust, teatas Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Väikesaarte programmi eesmärk on muuta väikesaarte elanikele osutatavad esmatähtsad teenused kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust- sealhulgas ühendust saare ühe keskuse ja sadama vahel, hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist.

RTK teenusekoordinaator Birgit Diedrichseni sõnul on väikesaarte programmist vajalikeks tegevusteks toetuse taotlemise vastu olnud igal aastal suur huvi. "Käesoleval aastal on programmi lisandunud täiendavalt saarelise osaga kohalike omavalitsustele võimalus taotleda toetust programmi kuuluva väikesaare arengukava koostamiseks. Saarelise osaga kohalik omavalitsus on omavalitsus, mille koosseisu kuulub mõni väikesaarte programmi kuuluv väikesaar, näiteks Viimsi vallas asuvad Prangli ja Naissaar või Tartu vallas Piirissaar," selgitas Diedrichsen.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul soovitakse innustada kohalikke omavalitsusi, kelle valla- või linna koosseisus on mõni püsiasutusega väikesaar, kavandama väikesaare arengut põhjalikumalt ning läbimõeldumalt, kaasates aktiivselt sellesse protsessi ka saarte kogukondi.

Väikesaarte programmi piirkonda kuuluvad 17 püsiasustusega saart, mis on püsiasustusega väikesaarte seaduse alusel kantud väikesaarte nimistusse. Nendeks on Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Mohni, Naissaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Viirelaid, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

Maksimaalne toetus investeeringuprojekti kohta on 130 000 eurot, arenguprojekti kohta 7000 eurot. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15 protsenti projekti kuludest. Investeeringuprojektide toetuse saajad on kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja äriühingud, arenguprojektidel saarelise osaga kohalikud omavalitsused, mille koosseisus on programmi kuuluvaid väikesaari.

Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avanemise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. Väikesaarte programmi taotlusvoor on avatud tänavu 29. aprillist 15. juulini.

Kohalikud omavalitsused on tänavu esitanud haridus- ja teadusministeeriumile esitanud toetuse taotlused eestikeelset õppe korraldamiseks. Kose valla abivallavanem Kadri Tiis sai ministeeriumilt vastuse, et toetuse omavalitsusteni jõudmiseni võib kuluda veel ligi kuu aega.

„Ministeeriumi vastus oli nördima panev, sest öeldi, et taotluste menetlusotsusest kuni rahastuseni võib aega võtta veel kuni kuu. Kooliaasta viimane trimester on käes, kuid keeleõppe toetuseks mõeldud raha omavalitsusteni ja õpetajateni jõuavad ilmselt alles kooliaasta lõpus,“ ütles Tiis. Ta lisas, et eesti keelt uusimmigrantidele sealhulgas Ukraina lastele õpetavad õpetajad on alates jaanuarist töötanud tasuta.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul tuleks muret tunda ministeeriumi viimase aja praktika pärast, kus õpetajate palkadeks mõeldud raha ja toetused kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvad kõvasti pärast uue eelarveaasta algust.

„Leiame, et õigusaktide muudatused on ministeeriumi eestvedamisel olnud aeglased ning ei ole suudetud luua tõhusat taotluste menetlemise süsteemi, mis toimiks eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning tagaks õpetajale töö eest õigeaegselt välja makstud palga, sealhulgas ka praegusel juhul uussisserändajatele eesti keele õpetamise eest,“ ütles Trei.

Täna hommikul jooksis aga süsteem kokku ning lehel on kirjas, et muretsemiseks pole põhjust.

EAS-i ja KredExi taotlusvoor on loodud väikeelamute renoveerimiseks, mille eesmärk on saavutada elumajade energiatõhusus ja parem sisekliima, aidata kaasa energiakulude vähendamisele ja soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.

Renoveerimistööde teostamiseks on eraisikul võimalik taotleda pangast kinnisvara tagatiseta laenu ehk väikelaenu, kinnisvara tagatisega laenu ehk hüpoteeklaenu ning eluasemelaenu ehk kodulaenu, mida võib lisaks eluaseme soetamisele taotleda ka olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks. Ekspert tõi välja, et erinevaid panga poolt pakutavaid laenutooteid saab renoveerimisel kasutada ka nii, et klient tasub tööde eest osa omavahenditest ja osa laenurahast või kogu ulatuses laenuga.

KredExi toetusmeetme väljamakse järel saab klient osa laenusummast ennetähtaegselt pangale tagasi maksta. 

KredExi toetust saab taotleda üksikelamu, kuni kahe korteriga elamu või ridaelamu renoveerimiseks nii osaliselt kui ka terviklikult. Osalisel renoveerimisel on toetuse määr 20 protsenti toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot elamu kohta. Tervikliku renoveerimise korral on toetuse määr sõltuvalt elamu asukohast kuni 50 000 eurot ja kuni 50 protsenti toetatavatest kuludest.

Tervikliku renoveerimise toetuse saamise eelduseks on välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Osalise rekonstrueerimise puhul toetatakse üksikuid töid või komplekstöid, mis aitavad elamu energiatõhususeväärtust kasvatada vähemalt ühe klassi võrra.

Lisaks renoveerimistoetusele on avatavas taotlusvoorus võimalik taotleda toetust päikesepaneelide ja akupanga soetamiseks ning paigaldamiseks.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute rekonstrueerimistoetuse täpsemate tingimustega saab tutvuda KredExi kodulehel.

Voorus läheb koduomanike vahel jagamisele ligikaudu 28 miljonit eurot ja see jagatakse põhimõttel, „kes ees, see mees“. 300 000 toetuse saamisele kvalifitseeruvast koduomanikust jätkub toetust ca 0,3%-le. Toetatakse ka energiasäästu mitteandvaid töid, nagu näiteks elektriautode laadimistaristu, päikesepaneelidele akupangad või soojuspumba vahetus.

Omanike liit soovib näha eluasemevaldkonnas valitseva ebavõrdsuse vähenemist. Seetõttu tegid omanikud toetusmeetme kooskõlastusfaasis ettepaneku toetada keskmisest madalama sissetulekuga- ja riiklikel muinsuskaitsealadel asuvate väikeelamute omanikke.

Liidu juhi Andry Krassi sõnul ei leidnud see ettepanek aga kliimaminister Kristen Michali toetust, ja nii võib eeldada, et riigi eraldatav 28 miljonit annab kodumajapidamiste ebavõrdsuse kasvule uut hoogu.

Ka ei kohtle riik kõiki koduomanikke võrdselt, kui avab toetuste vastuvõtu tööpäeva hommikul kell 9, kui enamusel puudub toetuse esitamiseks töö katkestamise võimalus.

Olukord, kus kliimaministeerium ei arvesta keskmisest madalama sissetulekuga-, kultuuriväärtusliku hoone- ega ka tööl käiva omaniku huviga, on saanud reegliks, ning näitab kõnekalt, kuidas riigi toetused ei lahenda, vaid hoopis suurendavad kodumajapidamiste ebavõrdsuse probleemi, ütles Krass.

SEB laenuekspertide juht Aivo Renser tõdes, et igal kodul on teatav mõju keskkonnale ning kodus tarbitav soojus- ja elektrienergia hulk mõjutab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. “Seega on väga oluline, et keskkonnamõju vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks soodustaksime energiatõhusate kodude ehitamist, ostmist ja renoveerimist.”

Enne KredExi toetuse taotlemist tuleb leida tööde teostamiseks rahastus, sest toetussumma makstakse välja, kui taotleja on esitanud oma kulude tegemise tõendamiseks vajalikud dokumendid ning tööde üleandmise-vastuvõtuaktid. „See eeldab aga, et taotlejal oleks olemas finantseering tööde teostamiseks. Võimalik on töid ise rahastada või siis kasutada pangalaenu abi,“ selgitas Renser.

Renoveerimistööde teostamiseks on eraisikul võimalik taotleda pangast kinnisvara tagatiseta laenu ehk väikelaenu, kinnisvara tagatisega laenu ehk hüpoteeklaenu ning eluasemelaenu ehk kodulaenu, mida võib lisaks eluaseme soetamisele taotleda ka olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks. Ekspert tõi välja, et erinevaid panga poolt pakutavaid laenutooteid saab renoveerimisel kasutada ka nii, et klient tasub tööde eest osa omavahenditest ja osa laenurahast või kogu ulatuses laenuga.

KredExi toetusmeetme väljamakse järel saab klient osa laenusummast ennetähtaegselt pangale tagasi maksta. „Pärast laenusumma osalist tagastamist saab koos pangaga üle vaadata ka laenujäägi tähtaja ja igakuise laenumakse summa ning leida kliendi jaoks sobivaim lahendus allesjäänud laenu tagasi maksmiseks,“ ütles Renser.

KredExi toetust saab taotleda üksikelamu, kuni kahe korteriga elamu või ridaelamu renoveerimiseks nii osaliselt kui ka terviklikult. Osalisel renoveerimisel on toetuse määr 20 protsenti toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot elamu kohta. Tervikliku renoveerimise korral on toetuse määr sõltuvalt elamu asukohast kuni 50 000 eurot ja kuni 50 protsenti toetatavatest kuludest.

Tervikliku renoveerimise toetuse saamise eelduseks on välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Osalise rekonstrueerimise puhul toetatakse üksikuid töid või komplekstöid, mis aitavad elamu energiatõhususeväärtust kasvatada vähemalt ühe klassi võrra.

Kõige olulisem tingimus toetuse saamiseks on elamu energiatõhususe parandamine. „Tervikliku renoveerimise korral peaks maja pärast tööde teostamist jõudma C-energiaklassi, osalise renoveerimise puhul peaks energiaklass tõusma vähemalt ühe klassi võrra, näiteks F-ist E-ni,“ kirjeldas Renser toetuse saamise tingimusi.

Lisaks renoveerimistoetusele on avatavas taotlusvoorus võimalik taotleda toetust päikesepaneelide ja akupanga soetamiseks ning paigaldamiseks. „Päikesepaneelide ja akupanga soetamisel makstakse fikseeritud summas toetust ning eraldi hinnapakkumisi ei ole vaja esitada,“ tõi SEB laenuekspert välja.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute rekonstrueerimistoetuse täpsemate tingimustega saab tutvuda KredExi kodulehel.

Et sa ühtegi kasulikku äriedenduse võimalust maha ei magaks, pakume sulle tutvumiseks mitmeid veebilehti, kust leiad nii rahastuse, toetuse kui ka nõustamisalast infot. Kui vajad aga veidi innustust ja juhendamist, kuidas oma ettevõttega algust teha, siis vaata ka Swedbanki alustava ettevõtja blogisse.

Toetused

Töötukassa – ettevõtluse alustamise toetuse (EVAT) abil saab alustada äriga, millega luuakse tööd iseendale, kas äriühingu asutamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakates. Taotleja peab olema töötukassas töötuna arvel ning läbinud ettevõtluskoolituse või omama vähemalt aastast ettevõtluskogemust või kõrgharidust majanduse alal. Toetuse maksimaalne suurus on 6000 eurot.

EAS pakub alustavale ettevõtjale toetusi ja nõustamisteenuseid ning ka praktilisi koolitusi ja töötubasid, mida juhendavad valdkonna eksperdid.

Euroopa Liidu Struktuurfondide toetuseid on võimalik taotleda konkreetsete toetusmeetmete raames ning avatud taotlusvoorude kaudu, mida korraldavad rakendusüksused.

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Toetus on mõeldud ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks läbimurdeliste innovatsioonide turule toomise abil. Toetust saab taotleda nii äriplaani koostamiseks kui tootearenduse läbiviimiseks.

Prototron – Swedbanki, TalTechi ja Tallinna Teaduspargi Tehnopol asutatud nutikate ideede rahastu aitab alustavaid ettevõtjaid esmase prototüübi loomisel. Sealt tasub rahastust taotleda siis, kui tegemist on tehnoloogilise idee elluviimise vajadusega. Prototron on aidanud turule jõuda 98 tehnoloogilisel lahendusel ja investeerinud ideede elluviimisesse enam kui miljon eurot.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss ja ideede kiirendi, mis pakub ettevõtlusega alustamiseks intensiivset arenguprogrammi ja kogenud mentoreid. Ainus tingimus Ajujahil osalemiseks on see, et esitatava ideega ei tohi 6 kuud enne konkursile kandideerimise tähtaega olla teenitud tulu.

LEADER- toetusprogramm toetab kohalike tegevusrühmade tegevusi, mis edendavad maapiirkondade elu läbi kogukondade ning ettevõtjate toetamise.

Tallinna ettevõtlustoetused on mõeldud Tallinnas registreeritud tootvatele ja teenust osutavatele mikro- ja väikeettevõtjatele. Lisaks saab infot erinevate toetuste kohta, mida Tallinna linn pakub digilahenduste, messide ja rahvusvaheliste konverentside toetamiseks ning mittetulundustegevuste toetusteks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab projekte Euroopa Liidu struktuurivahenditest kui ka keskkonnatasudest kogunenud vahenditest. Üldine ühine nimetaja on, et rahastatakse projekte, millel on positiivne mõju keskkonnale või millega vähendatakse keskkonnale negatiivset mõju.

PRIA korraldab riiklike toetuste, Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ning turukorralduslike toetuste andmist.

Maaelu Edendamise Sihtasutus käendab laenu, et maaelu edendada. Omakapitali laenu sihtrühmaks on väikese ja keskmise suurusega biomajanduse ja maapiirkonna ettevõtjad.

NB! Kindlasti tasuks uurida ka maakondlikke toetusi lisaks riiklikele toetustele.

Ettevõtlusinkubaatorid

Tehnopoli Startup Inkubaatori fookus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning rohe- ja tervisetehnoloogiad. Tehnopol aitab ekspertide abiga jõuda vajaliku investeeringu või stabiilse käibeni.

Tartu Teaduspargi  innovatsiooni tugistruktuuri tegevuse eesmärgiks on teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekke, arendamise ning tegevuse toetamine, pakkudes infrastruktuuri- ja äriarendusteenust Tartu regioonis.

Tartu Biotehnoloogia Pargi  inkubaator on spetsialiseerunud biotehnoloogia, meditsiini ja veterinaarmeditsiini ettevõtete ning teadusasutuste tekke, arendamise ja tegevuse toetamisele.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna- Eestis.

Tallinna Loomeinkubaatori  inkubatsiooniprogramm aitab ettevõtjal luua elujõuline ja jätkusuutlik väikeettevõte, mis rikastab Eesti ettevõtlus- ja loovmaastikku. Programmis pakutakse koolitusi, seminare, personaalset konsultatsiooni, mentorlust ja networking üritusi.

Tasuta nõustamine

• Tööinspektsioonis vastavad nõustamisjuristid ja töökeskkonna konsultandid töölepingu, töö- ja puhkeaja, puhkuse, töötasu ja muudele töösuhtega seonduvatele, sh kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Töökeskkonna konsultant vastab töökeskkonna ohutust ja töötervishoidu puudutavatele küsimustele.

• Maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta nõustamisteenust. Konsultandid pakuvad ettevõtjale starditoetuse eelnõustamist, alustava ettevõtja baaskoolitust, mentorlusprogrammi ning palju muud infot ning tegevusi, mis on abiks alustavale ettevõtjale.

• Tallinna Ettevõtluskeskus pakub tasuta nõustamisteenust nii alustavale kui ka tegutsevale ettevõtjale.

• HUGO.legal koostöös justiitsministeeriumiga pakub 2 tundi tasuta õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutosissetulek on alla 1200 euro kuus.

Abimaterjalid

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub võimalust soodsalt osta lepingupõhjasid, et juriidiliselt oleks dokumendid vormistatud vastavalt kehtivale seadusele.

• Maksu- ja Tolliameti leheküljel on soovitused alustavale ettevõtjale, millele tähelepanu pöörata raamatupidamise korraldamisel, partnerite valikul ja töötajate registreerimisel töötamise registris.

• ADAPTER viib ettevõtjad kokku Eesti teadus- ja arendusasutustega. Nende abiga saab ettevõtja kiirelt ühendust talle vajaliku teadlase või spetsialistiga, et uute teenuste või toodete väljatöötamiseks või olemasolevate lahenduste täiustamiseks leida teaduspõhiseid võimalusi.

• Loov Eesti on loomemajanduse arenduskeskus. Korraldatakse koolitusi loomemajandusettevõtetele, aitavad alustada ekspordiga ja vahendavad infot rahastusvõimaluste kohta.

• Jurist Aitab portaalis on foorumi vahendusel võimalik juristile esitada oma spetsiifiline küsimus. Küsimusele vastatakse ühe tööpäeva jooksul. Portaali haldab OÜ Hugo koostöös justiitsministeeriumiga.

• Juhised alustavale e-kauplejale – koos oluliste tähtaegade ja seaduste viidetega.

2024. aasta eraldiste summa – 895 624 eurot – jaotub nende vahel järgmiselt.

Tegevustoetused

• Tegevustoetus Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamiseks üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA – 130 000 eurot.
• Tegevustoetus kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks – 190 000 eurot.

Projektitoetused

Projektitoetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks – 343 000 eurot.

Summa jaguneb seitsme valdkonna vahel:

• põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine – 80 000 eurot;
• põllumajandustootjate agroturismi alase võrgustiku arendamine – 70 000 eurot;
• kohalike omavalitsuste esindajate tervislikke eluviise propageeriva sporditegevuse korraldamine ja koordineerimine – 50 000 eurot;
• maale elama asumist soodustavate ürituste korraldamine ja koordineerimine – 20 000 eurot;
• ekspordile suunatud mahetootjate võrgustiku arendamine – 40 000 eurot;
• Eesti esindamise korraldamine rahvusvahelistel võistlustel Bocuse d'Or Europe 2024 Trondheimis ja Global Chefs Challenge 2024 Singapuris –  33 000 eurot;
• Eestis 2024. aastal toimuvate künnimeistrivõistluste toetamine – 50 000 eurot.

Projektitoetused maaelu valdkonna arendamiseks – 232 624 eurot.

Summa jaguneb kahe valdkonna vahel:

• maaelu valdkonna arendamine – 132 624 eurot;
• regionaalse arengu toetamine – 100 000 eurot.

Projektitoetuste taotluste hindamiskriteeriumid

Projektitoetuse taotluste hindamisel eelistatakse taotlust, milles kavandatud tegevuste elluviimisega panustatakse paremini arengukava eesmärkide saavutamisse ning mille elluviimise tulemusena need eesmärgid suurema tõenäosusega saavutatakse.

Seda hinnatakse nelja hindamiskriteeriumi alusel. Eelistatakse

• taotlejat, kellel on suurem kogemus analoogsete tegevuste elluviimisel;
• taotlejat, kellel on tegevuste elluviimiseks olemas piisav ja kvalifitseeritud meeskond;
• taotlust, mille sisu on põhjalikumalt läbi mõeldud ja mis on kvaliteetsemalt ette valmistatud;
• taotlust, milles kavandatud tegevusel on suurem mõju põllu- ja maamajandussektorile, regionaalarengule või kohalike omavalitsuste võimekusele.

Tähtaeg ja täpsem teave

Taotlused tuleb esitada hiljemalt 5. mail 2024 meilitsi aadressile [email protected].

NB! Eesti esindamise korraldamiseks rahvusvahelistel võistlustel Bocuse d'Or Europe 2024 ja Global Chefs Challenge 2024 võivad projektitoetuse taotluse esitada üksnes kaks või enam taotlejat ühiselt, hõlmates ühe taotlusega mõlemad võistlused.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on väga oluline riigi jaoks hoida raha pidevas ringluses ja selle kasutus peab olema pidevas fookuses ning põhjendatud. "Maaelu Edendamise sihtasiutusel on koroonaviiruse pandeemia kasutamata raha ligi 44 miljonit eurot. Toetusmeetmeks mõeldud raha sai kasutada ainult sihtotstarbeliselt koroonaviirusega seotud mõjude leevenduseks, seega koostöös regionaalministriga pidime leidma lahenduse nii põllumeeste toetamiseks kui ka riigi rahakoti seisu parandamiseks,“ ütles Võrklaev.

Minister avaldas lootust ning rõhutas - selleks, et toetus jõuaks põllumeesteni peab riigikogu kinnitama valitsuse esitatava muudatusettepaneku praegu menetluses oleva tänavuse riigieelarve muutmise seaduse kohta.

Möödunud aasta oli põllumajanduse ja maamajanduse sektorile olnud väga keeruline. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed ja ebasoodsad ilmastikutingimused tekitavad Euroopa põllumajandusturgudel endiselt ebakindlust. Põllumeestel puudub samuti kindlustunne.

Regionaalminister Madis Kallasel on hea meel, et üks oluline otsus põllumeeste ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega maaettevõtjate toetamiseks sai täna tehtud. „Teame, et koroonaviirus sellisel kujul, nagu ta aastaid tagasi levis, on Eestist kadunud ja loodetavasti see nii ka jääb. Leppisime täna valitsuses kokku, et teen Maaelu Edendamise sihtasutuse nõukogule ettepaneku anda riigile tagasi koroonakriisist põhjustatud kahjude likvideerimiseks mõeldud rahad, mille saaks siis omakorda suunata tagasi sihtasutusele maakapitalilaenu meetme avamiseks,“ rääkis Kallas ning lisas, et taolise meetme vajalikkust on rõhutanud ka Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

 „Koroonakriisi ajal kasutas Maaelu Edendamise sihtasutus toetusrahastust ligi 6 miljonit eurot 50-st miljonist, mis näitab, et 20 miljonit eurot on põllumeestele suureks abiks. Jälgime raha kasutuse praktikat, majanduse ja riigieelarve seisu. Kui praegu suunatud toetusest jääb puudu, siis 2025. aasta eelarve vaates saab koos Maaelu Edendamise sihtasutusega ja põllumeestega edasisi samme plaanida,“ lisas Võrklaev.

Maaelu Edendamise sihtasutuse hinnangul on kapitalirendi jätkuv pakkumine vajalik, sest aitab ettevõtjatel parandada likviidsust erinevates kriisiolukordades ja leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi, mis võivad avalduda tulevikus.

Kapitalirent toimub müük-tagasirent põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse käibevahendite puuduse või investeeringute teostamise soovi korral müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi, võttes selle sihtasutuselt taas rendilepingu alusel kasutusse. Seejuures on isikul kohustus maa tagasi osta. Oluline on siinjuures põllumeestele selle meetme paindlikkus. Laiemas vaates ka see, et maa jääb Eestile ja siinsetele põllumeestele.

Päästeameti kriisivalmiduse nõunik Terje Lillo sõnul on KOV-idele suunatud taotlusvoor hea võimalus muuta omavalitsustes asuvad evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused toimepidevamaks. 

„Lisaks annab projekt võimaluse soetada evakuatsioonikohtadesse esmatarbevahendeid ning laiemas plaanis on meetme eesmärk, et omavalitsuste kriisivalmidus paraneks ka riigikaitselise kriisi korral, “ lisas Lillo.

Projekti raames toetatakse mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab omavalitsusele võimaluse vastavalt vajadusele muuta generaatorite asukohta ja kasutada neid evakuatsioonikohtades. Toetatavad tegevused on veel ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajaliku soetamine: välivoodi, madrats, magamiskott, spordisaali põrandakate, välikäimla, pikendusjuhe, kuumaveekatel, veekeedukann, mikrolaineahi, gaasipliit ja toidutermos. Samuti evakuatsioonikohas või kerksuskeskuses generaatori ühendamise valmiduse loomine.

Mobiilsete generaatorite soetamist ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetusi saavad taotleda vaid Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald. Lisaks on võimalik projekte esitada kõigil omavalitsusüksustel generaatorite ühendamise valmiduse loomiseks hoonetele, kus asuvad nende evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused. Abikõlbulikeks kuludeks loetakse ehitusprojekti koostamist kuni elektritööde teostamiseni eelpool nimetatud hoonetele.

Iga taotleja saab esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada erinevaid tegevusi ja soetusi, arvestades eelpool nimetatud nõudeid ja erisusi taotlejale.

Taotlusvooru eelarve on 1 172 230 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 50 000 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus ja projekti eelarve kulud tegevuste lõikes e-kirja teel aadressile [email protected]. Taotlusi saab esitada kuni 10. maini. Projektid peavad tehtud olema 31. detsembriks. Abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada.

Täpsem informatsioon ja taotlemiseks vajaminevad dokumendid asuvad veebilehel https://www.rescue.ee/et/kov-riigikaitselise-kriisivalmiduse-suurendamise-taotlusvoor .

Toetuse saajate piirang tuleneb riigikaitselisest vajadusest ning vajadusest viia läbi ulatuslik evakuatsioon riiki tabanud sõjalise rünnaku või tuvastatud rünnaku vahetu ohu korral. Lähtuvalt kavatsusest ja võimalikest tegevusstsenaariumitest langeb evakueeritavate vastuvõtmisel põhirõhk just Lääne- ja Kesk Eesti ning Harjumaa teatud piirkonna omavalitsusüksustele. Saaremaa ja Hiiumaa peavad olema võimelised tagama enda elanikkonnale toimepidevust koha peal, kuna nendest piirkondadest evakuatsioon võib olla raskendatud. Sellest tulenevalt on toetusmeetme prioriteediks toimepidevuse tõstmine eelkõige nendes omavalitsusüksustes.

Kerksuskeskus on välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone, mille katkematu ning jätkusuutlik toimimine on tagatud lokaalsete süsteemide kaudu. Loodud on võimalused inimestele abi, nõu ja info andmiseks, varjumiseks ning ajutiseks ümberasumiseks hädaolukordades ja ähvardavate ohtude korral.

"Täna avasime taotlusvoorud, millega toetame kohalikke omavalitsusi välisõhu mürakaartide koostamisel, et leida viise mürataseme vähendamiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna ühingud ja sihtasutused saavad taotleda toetust muuhulgas loodushariduse edendamiseks ja koostöö arendamiseks nii Eestis kui välismaal. Mõlema avaneva toetuse peamine eesmärk on kaitsta ja hoida meie elukeskkonda," ütles KIKi elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Kai Eisenberg.

Looduskaitse programmist saavad toetust loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetatakse huvikaitset, loodushariduse edendamist, valdkonna ekspertarvamuste ja analüüside koostamist, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, katusorganisatsiooni liikmete tegevustoetuste jagamist ning täiendkoolituste korraldamist loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas. Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. 

 Atmosfääriõhu kaitse programmist toetatakse kohalike omavalitsuste mürakaartide koostamist. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on tuulepark või kellele on terviseamet teinud ettepaneku mürakaardi koostamiseks.

Mürakaart koostatakse, kui müra ületab normtaseme või elanike põhjendatud kaebuste alusel tehtud mõõtmised kinnitavad olulist mürahäiringut. Taotlusvooru eelarve on 50 000 eurot.  

Keskkonnaprogramm hõlmab üheksat valdkondlikku programmi, mille eesmärk on toetada keskkonnaalaseid tegevusi, kaitstes ja säilitades looduslikku mitmekesisust ning meid ümbritsevat elukeskkonda.

Lähinädalatel on veel avanemas kaasrahastamise programmi esimene taotlusvoor, teises kvartalis avanevad keskkonnateadlikkuse programmi taotlusvoorud, kolmandas kvartalis avaneb kaasrahastamise ning looduskaitse programmide teine taotlusvoor ja aasta viimasesse kvartalisse jääb ringmajanduse programmi taotlusvoor.

Toetused töötas välja kliimaministeerium ning neid rahastatakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasude arvelt.