"Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuste peamine eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis toetatakse tootmiskohustusega seotud otsetoetusega puu- ja köögivilja- ning piimasektorit," ütles Tamm pressiteate vahendusel.
Tema sõnul on väikepõllumajandustootja toetuse eesmärk toetada väiketootjaid Eestis, kelle kasutada on hinnanguliselt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad. "Toetusega soovime muuta maapiirkondi elujõulisemaks, panustada maapiirkondade tööhõivesse ja kultuuripärandisse," lisas minister.
Allkirjastatud määruse kohaselt on 2019. aastal võimalik taotleda kahte tootmiskohustusega seotud otsetoetust: piimalehma kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. Samuti on võimalik jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kõigi kolme toetuse puhul on tegemist selliste otsetoetustega, mis on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud.
Toetuste tingimused ning eelarved on samad nagu olid 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi saab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) esitada 2. märtsist kuni 21. märtsini.
Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust saab taotleda 2. maist kuni 21. maini. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemine jätkub automaatselt, kuid kui taotleja ei soovi enam kavas osaleda, peab ta PRIA-le esitama selle kohta taotluse. Täpsemad toetuste ja taotlemise tingimused on sätestatud toetuste määrustes.
Kahe tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve on kokku 6,1 miljonit eurot, millest piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve ligi 5,6 miljonit eurot ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot. Väikepõllumajandustootja toetuse eelarve tekib vastavalt taotletud otsetoetuste ühikumääradele, kuid summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot.
