tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 25 Mai 2018 09:30

Anvelt: välistööjõu palgateema vajab tööandjate ja ametiühingute lepet

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siseminister Andres Anvelt tegi sisserände töörühmale ettepaneku leida välistööjõu palgaküsimusele pikaajaline lahendus, mis eeldaks välismaalt pärit töötajate palgatingimuste kokkuleppet tööandjate ja ametiühingute vahel.

Välismaalaste seadus näeb ette, et Eestis lühiajaliselt või elamisloa alusel töötavale välismaalasele peab tööandja üldjuhul maksma vähemalt viimase kalendriaasta Eesti keskmist brutokuupalka.

Siseminister tegi sisserände töörühmale ettepaneku analüüsida ka muid võimalusi palgakriteeriumi kehtestamiseks, teatas ministeeriumi pressiesindaja reedel.

"Keskmine palk ei ole ju kõigis valdkondades sama – hotelliteeninduses on see üks, IT-valdkonnas teine ja ehitusel kolmas. Kui nõuame kõikides valdkondades ühtse keskmise palga maksmist, võib see viia palgapettuste ja ebaseadusliku töö osakaalu suurenemiseni," leidis Anvelt.

Näiteks võiks sisserände töörühm siseministri sõnul kaaluda töötasu alammäära kehtestamisele sarnast lahendust, kus tööandjad ja ametiühing jõuavad omavahel kokkuleppele ja valitsus kehtestab selle määrusega. Praegu on küll ette võetud erinevaid samme välistööjõu reguleerimiseks, aga need ei ole lahendanud Eesti tööjõuturu väljakutseid pikas perspektiivis.

Anvelt rõhutas, et lahenduste väljatöötamisel on väga oluline, et panustaksid kõik osapooled. "Seetõttu kutsun taaskord tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja ja teenusmajanduse koja esindajaid aruteludes osalema. Parimad lahendused sünnivad ikka koostöös, seetõttu on tööandjate panus tähtis nii palgaküsimuses kui ka muude ettepanekutega töötamisel," sõnas siseminister.

Sisserände töörühm moodustati siseministeeriumi eestvedamisel möödunud sügisel, töörühma kuuluvad 19 organisatsiooni esindajad, samuti rahvastiku- ja rändeeksperdid. Töörühma eesmärk on töötada välja Eesti vajadustele vastav sisserände regulatsioon.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes