Eesti töökeskkond on aastatega palju muutunud. Aina haruldasemaks jäävad olukorrad, kus inimene alustab kooli lõpetamise järel ühes kohas tööd ning läheb sealt ka pensionile.
Tavaliselt on inimestel karjääri jooksul mitu töökohta. Vahetatakse mitte üksnes tööd, vaid ka ametit, täiendatakse end, omandatakse uus elukutse, luuakse oma firma. Ühes sellega muutuvad olulisemaks ka töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised ning seda nii tööandja kui töötaja jaoks.
„Tööleping on oma olemuselt nagu iga teine eraõiguslik kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimiseks peavad pooled pidama läbirääkimisi, olema üksteise suhtes ausad ja arvestama teise poole huvidega,“ kirjutas ajakirja Raamatupidamisuudised 2016. aasta esimeses numbris tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Järgnev nimekiri pakub teemasid, millega võiks töövõtja enne töölepingu sõlmimist kursis olla.
- Mis rolli kannavad lepingueelsed läbirääkimised? Milles peaks kokku leppima?
- Kas tead enda töötasu brutos ja netos? Mis juhul võib tööandja seda vähendada?
- Kas tead enda töötasu brutos ja netos? Mis juhul võib tööandja seda vähendada?
- Kas ja mis tingimustel on töötajal õigus tervisepäevale?
- Kas saad ise enda puhkuse aja valida?
- Kas ja kuidas peaks olema kokku lepitud koolitusvõimalused?
- Kas vastutad töökohal toimunu eest isikliku varaga?
- Kas tööga alustamine on vaadeldav töölepingu sõlmimisena?
- Millised on töölepingu n-ö tüüptingimustega versiooni kasutamise ohud?
- Kas tööleping peab sisaldama viiteid seadusele ja millised tingimused on töölepingu sõlmimisel alati kokkuleppelised?
