Teisipäev, 14 November 2017 12:23

Helged ajad tööturul kestavad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Orsolya Soosaar, ökonomist
Orsolya Soosaar, ökonomist Eesti Pank
  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2 protsendini, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2 protsendil, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70 protsendini tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse  kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

  • Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelarve

    Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

    Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

    Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

    Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

    Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes