tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 19 Juuli 2018 13:15

Koda: Eestis kõrghariduse saanud võiks sisserände kvoodi alt vabastada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis siseministeeriumile ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse.

"Ettepaneku eesmärk on soodustada Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist Eesti tööturule. Lisaks aitab ettepanek mõnevõrra leevendada tööjõupuudust ning seeläbi avaldub positiivne mõju kogu ettevõtluskeskkonnale. Ettepanek avaldab positiivset mõju ka riigieelarve tuludele,"on kirjas kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi pöördumises siseministeeriumile.

Kui välismaalane on omandanud Eestis kõrghariduse ning soovib Eestisse tööle jääda, siis praegu ei ole välismaalasele antav elamisluba vabastatud sisserände piirarvu alt. Arvestades tänast olukorda, kus sisserände piirarv täitus juba kevadel, takistab selline piirang Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist Eesti tööturule.

Et olukorda leevendada, tuleks välismaalaste seadusesse lisada säte, millega jäetakse sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse.

Peale selle tegi kaubanduskoda siseministeeriumile ettepaneku võimaldada välismaalasel, kelle õppimiseks antud elamisloa kehtivusaeg on lõppenud, viibida Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist seaduslikul viisil vähemalt aasta. Praegu on lubatud Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist viibida 270 päeva.

Koja hinnangul ei pruugi 270 päeva olla piisav selleks, et välismaalane leiaks selle aja jooksul endale Eestis sobiva töö. Välismaalane võib pärast õpingute lõpetamist ning enne töö otsimist soovida puhata, külastada oma kodumaad või vajada mõtlemisaega oma tulevikuplaanide seadmiseks.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et töö otsimine on pikaajaline protsess. Sageli kulub kandideerimisavalduse esitamisest kuni tööle asumiseni mitmeid kuid. Isegi kui välismaalane leiab oma teadmistele ja oskustele vastava tööpakkumise ning kandideerib sellele kohale, võib töökonkurss kesta kauem kui Eestis viibimise seaduslik alus.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes