Neljapäev, 19 Juuli 2018 13:15

Koda: Eestis kõrghariduse saanud võiks sisserände kvoodi alt vabastada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis siseministeeriumile ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse.

"Ettepaneku eesmärk on soodustada Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist Eesti tööturule. Lisaks aitab ettepanek mõnevõrra leevendada tööjõupuudust ning seeläbi avaldub positiivne mõju kogu ettevõtluskeskkonnale. Ettepanek avaldab positiivset mõju ka riigieelarve tuludele,"on kirjas kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi pöördumises siseministeeriumile.

Kui välismaalane on omandanud Eestis kõrghariduse ning soovib Eestisse tööle jääda, siis praegu ei ole välismaalasele antav elamisluba vabastatud sisserände piirarvu alt. Arvestades tänast olukorda, kus sisserände piirarv täitus juba kevadel, takistab selline piirang Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist Eesti tööturule.

Et olukorda leevendada, tuleks välismaalaste seadusesse lisada säte, millega jäetakse sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse.

Peale selle tegi kaubanduskoda siseministeeriumile ettepaneku võimaldada välismaalasel, kelle õppimiseks antud elamisloa kehtivusaeg on lõppenud, viibida Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist seaduslikul viisil vähemalt aasta. Praegu on lubatud Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist viibida 270 päeva.

Koja hinnangul ei pruugi 270 päeva olla piisav selleks, et välismaalane leiaks selle aja jooksul endale Eestis sobiva töö. Välismaalane võib pärast õpingute lõpetamist ning enne töö otsimist soovida puhata, külastada oma kodumaad või vajada mõtlemisaega oma tulevikuplaanide seadmiseks.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et töö otsimine on pikaajaline protsess. Sageli kulub kandideerimisavalduse esitamisest kuni tööle asumiseni mitmeid kuid. Isegi kui välismaalane leiab oma teadmistele ja oskustele vastava tööpakkumise ning kandideerib sellele kohale, võib töökonkurss kesta kauem kui Eestis viibimise seaduslik alus.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

  • Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelarve

    Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

    Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

    Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

    Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

    Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes