Tööjõupakkumise mõttes ei ole aga pilt nii tume: tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides.
Töövõimereformi arvestamata peaks osalusmäär lähiaastatel vähenema, aga ligikaudu kümne aasta pärast jälle kasvama hakkama. Tänu töövõimereformile osalusmäär tõenäoliselt siiski veel veidi kasvab. Osalusmäära vähendab kõige enam rahvastiku vananemine, kuna suurema majandusliku aktiivsusega vanusegruppide osakaal rahvastikus langeb. Samuti vähendab osalusmäära oodatav sündimuse kasv, mis suurendab kodus olevate 30–50aastaste naiste osakaalu, aga see mõju on võrreldes teiste teguritega väike. Koos sünnitusea tõusuga võib aga 20ndates naiste osalemine tööturul isegi kasvada.
Osalusmäära vähendavaid tegureid tasakaalustab suures osas pensioniea tõus. Analüüsis on võetud pensioniea tõusu arvesse läbi kolme muutuja: pensioniiga ise, eelpensioni saamise õigus ja pensionieas oleku aeg. Seetõttu suurendab konkreetse aasta pensioniea tõus tööturul osalemist pikema aja jooksul ja pensioniea tõus ei mõjuta ainult neid inimesi, kelle vanus on vahetult pensioniea läheduses. Samuti suurendab tulevikus tööturul osalemist parem tervis, mille lähendina on mudelis kasutatud suremuskordajat.
Vaatamata sellele, et kaugemas vaates tööturul osalemise määr veidi tõuseb, väheneb tööjõupakkumine, sest tööealiste arv väheneb aastani 2050 keskmiselt 0,3% aastas.
14.09.2018 Reede
Kuidas demograafia mõjutab tööturul osalemist
Rahvastikuprognooside järgi ootab Eesti tööealist elanikkonda järgmiste kümnendite jooksul märgatav vähenemine ja vananemine. Inimeste hulk väheneb vanusegruppides, kus tööjõus osalemise määr on kõrge, ja suureneb madala osalusmääraga vanusegruppides.
Kaspar Oja, ökonomist
Foto: Eesti Pank
Märksõnad
