Esmaspäev, 30 Juuli 2018 13:04

Kus on parem lahendada töövaidlusi?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Katrin Sarap, vandeadvokaat, partner
Katrin Sarap, vandeadvokaat, partner NJORD Advokaadibüroo
Eestis on töölepingulisest suhtest tekkinud vaidlusi võimalik lahendada kohtuväliselt ja kohtus. Kohtuväline menetlusorgan on töövaidluskomisjon. Mõlema menetluse lõpptulemus on võrdse õigusjõuga otsus. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus ja kohtuotsus on samaväärsed täitedokumendid, millega saab pöörduda kohtutäituri poole.

Mitmeastmeline vaidluste lahendamine

Kuigi põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus, on täna siiski töövaidluskomisjonile kui töövaidlust lahendavale organile antud pädevus teha sarnaselt kohtuotsusega õigusi ja kohustusi loov otsus.

Praktikas on tekkinud küsimusi, millise menetluse kasuks otsustada ja mis on nende menetluste erinevused ja eelised, kui arvestada sellega, et mõlema menetleja jõustunud otsust tuleb samamoodi täita. Valdav enamik töötajaid pöördub oma nõudega töövaidluskomisjoni poole lihtsama ja kiirema menetluse tõttu. Vaidluse alustamine töövaidluskomisjonis või

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

  • Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelarve

    Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

    Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

    Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

    Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

    Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes