Mitmeastmeline vaidluste lahendamine
Kuigi põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus, on täna siiski töövaidluskomisjonile kui töövaidlust lahendavale organile antud pädevus teha sarnaselt kohtuotsusega õigusi ja kohustusi loov otsus.
Praktikas on tekkinud küsimusi, millise menetluse kasuks otsustada ja mis on nende menetluste erinevused ja eelised, kui arvestada sellega, et mõlema menetleja jõustunud otsust tuleb samamoodi täita. Valdav enamik töötajaid pöördub oma nõudega töövaidluskomisjoni poole lihtsama ja kiirema menetluse tõttu. Vaidluse alustamine töövaidluskomisjonis võib aga kokkuvõttes tähendada samas asjas vähemalt nelja otsust: töövaidluskomisjoni otsust, maakohtu, ringkonnakohtu ja riigikohtu otsust. Pole ka harv juhus, kui riigikohus saadab asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse ehk nelja otsuse kõrvale võib tulla ka viies otsus.
Sageli jätavad pooled vaidluse algatamisel tähelepanuta selle, et töövaidluskomisjoni menetluse tulemusena võib teine pool otsusega mittenõustumise korral pöörduda sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse. Seega ei pruugi töövaidluskomisjonis saadud positiivne otsus tähendada lõplikku võitu, vaid sageli on see hoopis mitmeaastase kohtuvaidluse algus. Vaidluse alustamise korral tuleb see kas lõpuni vaielda, nõudest loobuda (tuleb arvestada tagajärgedega) või sõlmida kompromiss. Seega tuleb alati enne vaidluse alustamist kaaluda, kas kõiki asjaolusid arvestades on vaidlusel perspektiivi ning kas vaidlemiseks on ressurssi (ajalist, vaimset, materiaalset jne).
Täismahus artiklit saate lugeda peatselt ilmuvast Raamatupidamisuudiste neljandast numbrist.
Kui Te pole jõudnud Raamatupidamisuudiseid selleks aastaks veel tellida, saate seda teha SIIT. Tellimise suvine sooduskampaania kestab 21. juunini.
