Kui eelmise aasta aprillis oli keskmine tööga seotud regulaarsete lisatasude osatähtsus töötasus keskmiselt 21 protsenti, siis selle aasta aprillis oli see 17 protsenti, teatas Palgainfo Agentuur BNS-ile. Sagedamini maksti töötajatele tulemustasu, ületunnitöötasu ja tasu öösel või riiklikel pühadel töötamise eest.
38 protsendil uuringus osalenutest oli põhipalk viimati muutunud sellel aastal, 26 protsendil eelmisel aastal, ülejäänutel varem. Seega on üle poolte töötajate töötasu muutust oluliselt mõjutanud põhipalga taseme muutus.
Lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud peaaegu kõikides ametirühmades, suuremad on muutused lihtsamate tööde puhul. Näiteks kui eelmisel kevadel moodustasid lisatasud oskustööliste töötasust 31 protsenti, siis sel kevadel oli lisatasude osatähtsus 23 protsenti. Lihttööliste töötasus oli lisatasude osatähtsus aasta tagasi 28 protsenti, sel kevadel 19 protsenti.
„Tööliste seas võib lisatasude osatähtsuse vähenemise põhjus olla lisatasude maksmise põhimõtete muutmine, mida survestavad töötajate rahulolematus lisatasude teenimisvõimalustega ning lisatasude asemel pigem stabiilse põhipalga eelistamine,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
„Lihtsamate tööde tegijate tasustamisel kasutatakse sageli mitmete mõõdikute põhjal arvutatavaid lisatasusid, mis ei pruugi töötajatele arusaadavad olla. Nii võib kaduda seos oma tööpanuse ja töötasu vahel, mis tekitab rahulolematust. Samuti võib lisatasude osatähtsuse vähenemist töötasus lihtsamate tööde puhul mõjutada alampalga kasv, mis suurendab põhipalga osakaalu töötasus. Tööandjate jaoks tähendavad sellised arengud tasustamise jäigemaks muutumist, mis sunnib täpsemalt tööde mahte, tähtaegasid jms planeerima,“ lisas Seeder.
„Tööturu aktiivsus on üsna suur ja paljud töötajad on parematele pakkumistele avatud. Töötajate valmisolek töökohta vahetada surub ka põhipalkasid üles, sest kui töötajal on uus tööpakkumine laual, tekib tal hea võimalus küsida soovitud palka nii uuelt tööandjalt kui ka anda võimalus palgakõrgenduse pakkumiseks olemasolevale tööandjale,“ kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Lisaks on aktiivsemaks muutunud ka madalama palgaga lihtsamate tööde tegijad, kelle jaoks töökoha vahetamise peamine argument ongi kindel põhipalk. Uuringu tulemused näitavad, et kui töökuulutuses puudub info pakutava töötasu kohta, jätavad üle pooled töötajad sellele kandideerimata. CV Keskus.ee tööportaalis on praegu juba iga neljas tööpakkumine avaliku palganumbriga – seega on paljud tööandjad valmis muutma oma palgasüsteemi läbipaistvamaks, et lihtsustada personaliotsinguid,“ lisas Auväärt.
Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.
