Kolmapäev, 15 November 2017 09:36

Luminor: tööhõivet mõjutas enim lühiajaline töötus ja ehitussektor

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tööhõive määr tõusis 2017. aasta kolmandas kvartalis viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni 68,3 protsendini; Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul mõjutab tööhõivet enim lühiajalise töötuse langus ning ehitussektori aktiivsus.

"Kiire ja laiemapõhjalise majanduskasvuga on süvenenud ka tööjõunõudlus. Hõive kerge kasv jätkub tööjõunõudluse toel, tööturu aktiivsusele viitavad lisaks hõive statistikale palgasurve ja vabade töökohtade arv," ütles Palm BNS-ile.

Tema sõnul on tööpuuduse määra jõulist langust kolmandas kvartalis mõjutas enim lühiajalise töötuse arvu – vähem kui kuus kuud töötud – langus. Ka aastatagusega võrreldes on enim langenud lühiajaline töötus, mis viitab kõrgele aktiivsusele.

"Lühiajaliste töötute arv kahanes kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga pea 10 000 töötu võrra. See on tavapärasest sesoonsusest selgelt suurem langus. Esimeseks põhjuseks on ehitussektori kõrge aktiivsus ning töökäsi on puudu, samuti on hakanud kasvama laiemapõhjaliselt töötlev tööstus, mis vajab lisatööjõudu," ütles Palm ja lisas, et tööjõunõudlust on mõjutanud ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise periood.

"Mis puudutab tööhõive määra kasvu viimasel aastal, siis enim on kasvanud just naiste tööhõive määr vanusegrupis 25-54 aastat," ütles Palm.

Statistikaamet teatas teisipäeval, et tööjõus osalemise määr püsis teise kvartali viimaste aastate kõrgeimal tasemel, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kolmandas kvartalis kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

  • Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelarve

    Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

    Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

    Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

    Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

    Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes