tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 13 Juuni 2018 09:06

Maxima: teenindusettevõte tööjõuturul on olukord tavapärane

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Jaemüügiketi Maxima Eesti kaubandusdirektori Marko Põderi sõnul on teenindusettevõte tööjõuturul olukord praegu suhteliselt tavapärane ning suvist tööjõuvajadust aitavad katta suvel lisaraha teenida soovivad koolinoored.

Põder ütles BNS-ile, et üldine seis sektoris on selline, et pea kõik ettevõtted on tavapärases positsioonis, kus alati võiks olla rohkem töökäsi ning seejuures saab tema sõnul töökoha valikul määravaks see, milliseid tingimusi suudab tööandja pakkuda.

Seejuures on Maxima Eesti kaubandusdirektori sõnul suvekuudel tavapärasest suurem vajadus uute töötajate järele, seda osalt seetõttu, et osa inimestest muudab suvekuudel oma tööharjumusi ja teeb lühiajalist kõrgemalt tasustatud tööd, ning teisalt seetõttu, et teatud piirkondades toob suvi kaasa märkimisväärselt suurenenud müügi, ning sellega kaasneb omakorda lisatöökäte vajadus.

Seetõttu teatas Maxima ka maikuu alguses, et värbab suveks kauplustesse tööle 350 vähemalt 16-aastast noort. Põder märkis, et ettevõte on praeguse seisuga Lõuna-Eesti piirkonnas huvi korral suveks valmis veelgi motiveeritud lisatööjõudu palkama.

Teisipäeval allkirjastasid Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel  ja Maxima Eesti tegevdirektor Vygintas Šapokas koostööleppe, mille toel soovib jaekaubanduskett pakkuda tuge kõrge töötusega piirkondadele, vähenenud töövõimega ning päris alustavatele tööotsijatele.

Põderi sõnul on Maxima jaoks koostöö ja keeleõppe küsimus väga olulised. "Me tõesti ootasime koostöö võimalust ja initsiatiivi riiklikul tasandil, mille toel saame koos inimesi aidata," märkis ta.

Seejuures on Maxima kaubandusdirektori sõnul alati olnud avatud ida regiooni ja paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele. "Me pole kunagi pidanud vajalikuks sulgeda vene keelt kõnelevatele inimestele ust keeleoskuse pärast. Miinuseks on see, et oleme sellepärast ka tähelepanu all, kuid teisalt on pluss see, et me aitame väga kõvasti kaasa tööhõive parandamisele üle kogu Eesti," rääkis Põder.

Töötukassa teatas tänavu mais, et tellib järgmisel neljal aastal Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal ligi 11 miljoni euro eest eesti keele õpet, et parandada tööd otsivate inimeste eesti keele oskust ning valmistada inimesi ette eesti keele tasemeeksamiks.

Leedu päritolu Baltikumi jaekett Maxima tegi mullu 2,8 miljardit eurot käivet, mida oli 4,2 protsenti enam kui aasta varem. Eestis kasvas ettevõtte müügitulu 4 protsenti vastavalt 464 miljoni euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes