Kolmapäev, 08 Märts 2017 09:27

Millistes ametites teenivad naised rohkem kui mehed?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.
Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam. freeimages.com

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem, kirjutavad Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ning Statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo ameti blogis.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne. Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad 8% kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad 7% kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi 5% rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu 4% kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26,9%), Tšehhis (22,5%), Saksamaal (22%), Austrias (21,7%) ja Suurbritannias (20,8%). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Metoodika

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Töötamine pühade ajal
    Töötamine pühade ajal 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.
  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes