Kolmapäev, 08 Märts 2017 09:27

Millistes ametites teenivad naised rohkem kui mehed?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.
Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam. freeimages.com

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem, kirjutavad Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ning Statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo ameti blogis.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne. Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad 8% kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad 7% kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi 5% rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu 4% kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26,9%), Tšehhis (22,5%), Saksamaal (22%), Austrias (21,7%) ja Suurbritannias (20,8%). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Metoodika

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Järgmise aasta alampalk tõuseb tõenäoliselt 500 euroni
    Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit jõuavad alampalga läbirääkimistes kokkuleppele ilmselt 25. oktoobril, tõenäoliselt tõuseb alampalk järgmisest aastast 500 euroni.
  • Belgia minister: leppeta Brexit võib viia EL-ist 1,2 miljonit töökohta
    Euroopa Liit võib kaotada 1,2 miljonit töökohta, kui Suurbritannia lahkub liidust ilma kokkuleppeta, ütles Belgia majandusminister reedel, hoiatades, et tema riigile oleks sellel "katastroofiline" mõju.
  • Ka nädalavahetustel peab olema tagatud ohutu töö ehitusplatsidel
    Tööinspektsioon kontrollis tööohutust ning töötingimustest teavitamist ehitusobjektidel. Kontrolliti 18 ehitusobjekti, tuvastati 14 rikkumist ning algatati järelevalvemenetlus tööandjate suhtes, kes olid jätnud tööregistrisse kandmata või lähetamise teatise esitamata 17 välismaalase kohta.
  • Balti riikide esimene ühine online-töömess toob virtuaalselt kohale 40 tööandjat
    Täna toimub portaalis https://www.europeanjobdays.eu/en/events/fast-track-career-baltics esimene Balti riikide ühine online-töömess. Messi korraldavad kõigi kolme riigi tööturuasutused, Eestis on kaasatud ka EAS-i programm WorkInEstonia.

    Messil osaleb 40 tööandjat Eestist, Lätist ja Leedust, kõigi kolme riigi tööturuasutused ja EURES-e nõustajad. Esindatud on peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tootmise, tööstuse, laonduse ja HoReCa sektori ettevõtted. Kokku on neil pakkuda mitusada töökohta nimetatud valdkondades. Tänahommikuse seisuga oli end messil osalejaks märkinud ligi 700 tööotsijat nii Euroopa Liidu riikidest kui mujaltki. Messi kodulehte on seni kõige enam külastatud Ukrainast, suur huvi on olnud ka Rumeeniast ja Portugalist.

    Eesti Töötukassa EURES-e peaspetsialist ja online messi projektijuht Jaanus Valdmaa tõdeb, et nii tööandjate kui tööotsijate huvi messi vastu kasvab. „Hea on öelda, et tööandjad ja tööotsijad kasutavat uudset messiformaati üha enam. Virtuaalne mess on mugav viis välistööjõudu – kellest üle kahe kolmandiku on kõrgharidusega – värvata ning oma ettevõtte seisukohalt tööturu hetkeseisu kaardistada,“ lisas Valdmaa.

    Mess toimub täna kell 11 – 15 Euroopa Komisjoni loodud online-messide platvormil: https://www.europeanjobdays.eu/en/events/fast-track-career-baltics. Kogu messi vältel saavad tööotsijad osalevate tööandjatega internetivestluse vahendusel suhelda ning jälgida messiprogrammi, mis tutvustab Balti riike kui töötamise sihtkohta ning messil osalevaid tööandjaid.
  • HKScani töötajad pöördusid riikliku lepitaja poole
    Tööseisakuga tööandjalt kõrgemat töötasu nõudnud HKScan kontserni kuuluva Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad pöördusid töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes