tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 16 Mai 2018 14:45

Palo: IKT-sektoris on prioriteediks koolitada Eesti inimesi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on valitsuse prioriteet koolitada ja aidata tööle ennekõike Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori töötajad ning tema sõnul moodustavad toetusprogrammi toel Eestisse toodavad IKT-välisspetsialistid kogu sektorist väikese osa.

Minister rääkis 16. mail riigikogu infotunnis, et 2020. aastal on hinnangute kohaselt Eestis vaja kokku 37 000 IKT-spetsialisti ning kui väljaspoolt Eestit tuuakse selleks ajaks riiki umbkaudu 2000 välisspetsialisti, siis moodustab võõrtööjõud kogu IKT-sektori töötajatest üsna väikese osa.

"Igal juhul on minu jaoks, on valitsuse jaoks, Eesti riigi jaoks prioriteet aidata oma inimesi kõigepealt tööle, neid koolitada, välja õpetada ja selleks on ka väga palju erinevaid selliseid koolitusprogramme välja töötatud, seda nii haridusministeeriumi kui ka meie ministeeriumi majanduse, IKT-osakonna poole pealt," ütles Palo infotunnis.

Palo sõnul on, vaatamata sellele, et riik koolitab IKT-spetsialiste mitmel viisil, Eestis ikkagi puudus IT-sektori tippspetsialistidest. Ministri sõnul näitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt liikmete seas läbi viidud küsitlus, et Eestis on praegu puudu 7000 IT-spetsialisti ja 2020. aastaks on spetsialiste puudu juba 8600. "IT-spetsialistide puudusest ei räägi ju ainult Eesti, kuigi me oleme nii-öelda e-riigina tuntud ja väga palju on meil arenevaid IKT-firmasid, ka uusi start up'e, kus on samuti vaja IKT-spetsialiste," ütles ta.

"See on kasvav probleem kogu regioonis, meie lähiriikides, ka Saksamaal. Ja on väga oluline, et selles konkurentsis me paistaksime ka silma ja oleksime atraktiivsed, ka väljastpoolt IKT-spetsialistide Eestisse tulekuks. Sellepärast, et palgad selles sektoris on märkimisväärselt kõrgemad kui Eesti riigi keskmine. See tähendab seda, et kui me suudame IKT-spetsialiste palgata, siis me saame ka rohkem maksutulu, rääkimata sellest, et nemad aitavad ettevõtet arendada, digitaliseerida, automatiseerida, mille tulemusena jälle ettevõtte tootlikkus kasvab ja selle tulemusena ka inimeste palgad, sissetulekud, aga ka riigikassa," lisas minister.

Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas tänavu aprillis 2000 IKT-välisspetsialisti Eestisse toomise toetusprogrammi tingimused; 4 miljoni euro suurune programm on osa Work in Estonia projektist ja selle eesmärk on toetada Eesti tööandjaid neile vajalike välisspetsialistide värbamisega seotud lisakulutuste tegemisel.

Välisvärbamistoetuse saamise tingimuseks on, et IKT-sektori töötaja peab olema Eestis makse maksnud vähemalt viis kuud. Eesmärk on katta kulutusi, mida tööandjad peavad tegema uute inimeste värbamiseks, mistõttu ei tohi toetust saav spetsialist viimase kolme aasta jooksul olla Eestis töötanud või õppinud.

Välisvärbamistoetus on osa Work in Estonia projektist. Toetuseks on planeeritud 4 miljonit eurot kolmeks aastaks ja seda rahastatakse IKT-arenguprogrammi vahenditest. IKT-arenguprogrammi siht on lahendada erinevaid Eesti digisektori probleeme, teiste seas pakkuda kohanemisteenust välisspetsialistidele, toetada tööstuse digitaliseerimist ning paremini kasutada andmepõhist lähenemist toodete ja teenuste arendamisel.

Tööandjad saavad IKT-spetsialistide välisvärbamistoetust hakata taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) maikuu jooksul.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes