Märgise taotlemisel tuleb läbida eraldi programm, mille käigus hinnatakse ja nõustatakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel.
„Paljude inimeste jaoks on see igapäevane küsimus, kuidas ühitada töö- ja pereelu nõnda, et ükski osapool ei kannataks. Peresõbralikkus on järjest olulisem argument töökoha valikul, et näiteks noored lapsevanemad saaksid tööturule naasta,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Kui tööandja mõistab töötaja soove ja vajadusi, siis on töötaja rahulolevam ja see võimaldab tal rohkem ka tööle keskenduda. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad üldjuhul konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse mõjuna on välja toodud haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist.
„Enamasti mõeldakse töö- ja pereelu ühitamisest rääkides automaatselt väikeste lastega töötajatele, kuid see teema on palju laiem. Mõistmist ja vastutulekut vajavad tööandjalt ka need, kes hooldavad näiteks eakat pereliiget, tegelevad töö kõrvalt professionaalsel tasemel spordiga või peavad tööajast lemmikloomaga arsti juurde minema,“ selgitas Iva.
Peresõbraliku tööandja märgist saavad taotleda kõik tööandjad nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist. Enne märgise taotlemist ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid. Taotlemiseks piisab sellest, kui tööandjal on soov areneda ning peresõbralikku organisatsioonikultuuri rakendada.
