tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 20 Aprill 2018 15:43

Tööandjad: tööjõuturul on tunda ülekuumenemise ohtu

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Tööandjate Keskliit annab alates sellest aastast välja kvartaalset tööjõupuuduse mõõdikut, mille kohaselt oli esimeses kvartalis tööjõuturul tunda ülekuumenemise ohtu.

"Tööjõudu aktiveerivad poliitikad ei ole piisavalt vilja kandnud. Ülalpeetavuse määr kasvab endiselt, pannes tööealiste õlule üha raskema maksukoorma. Vakantside osakaal püsib kõrge – 2005. aasta tasemel, mil tööjõuturul oli aktiivseid inimesi 4 protsenti vähem," ütles Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron pressiteate vahendusel.

Suurem osa majanduseksperte ja tööandjaid on ühel meelel, et kvalifitseeritud tööjõupuudusest on saanud majandusarengu peamine pidur. Ka tootlikkuse kasv ei tule piisavalt kiiresti appi. Madal töötuse määr ja püsivalt suur vakantside osakaal näitab, et vabadele töökohtadele on praegu raske töötajat leida.

Väga kiiresti kasvab ka ülalpeetavuse määr, mis tähendab, et üha vähem tööealisi peab ülal pidama üha enam ülalpeetavaid. Isegi kui kõik tööealised on leidnud tööjõuturul sobiva rakenduse, on tööjõudu pikemas perspektiivis aasta-aastalt üha vähem.

Tööandjate keskliidu tööjõu mõõdiku näit koosneb peamiselt töötute ja vakantside suhtarvudest ning tööandjate tööjõupuuduse tunnetamise määrast. Töötute ja vakantside suhtarv väljendab tööjõu nõudluse ja pakkumise suhet. Majanduskonjunktuuri uuringu tulemused annavad ülevaate, kui suure probleemina tööandjad tööjõupuudust tunnetavad.

Eelnimetatuist koostatakse tööjõu mõõdiku näit, kuid lisaks vaadeldakse ja vajadusel kajastatakse ka erinevaid tööjõuturgu iseloomustavaid andmeid, nagu töötuse määra, hõive ja aktiivsuse määra, tööjõusiirdeid, tootlikkust, tööjõu ühikukulu, tööandjate plaani luua uusi töökohti, demograafilisi trende ja rännet, tööjõu-uuringute tulemusi, vakantside ja töötute struktuuri ja muud taolist.

Tööjõumõõdiku näitu alla 10 kraadi peetakse madalaks ja üldjuhul vastab see majanduskriisile või -seisakule. Näit 10-st 20 kraadini on hea tase, mil luuakse uusi töökohti ja nende mehitamiseks jätkub ka tööjõudu. Vahemikus 20-30-ni on ohutsoon, mis tähendab, et tööjõu leidmiseks tuleb vaeva näha. 30-40 vahel on tööjõuturul juba üsna kehv, tööandjate jaoks on töötajate leidmine raske ning tööjõuturg on kerges kriisis. Näit üle 40 on selge tööjõukriis ja majandust ähvardavad probleemid.

Tööandjate keskliidu hinnangul oli esimese kvartali andmetel näit 31, mis viitab sellele, et tööjõuturg on jõudnud ohutsooni.

Tööandjate keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missioon on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

  • Eestis on juhutööliste osakaal üks Euroopa Liidu väiksemaid
    Kui Euroopa Liidus (EL) tervikuna on ajutise tööajaga töökohtade osatähtsus viimastel aastatel veidi kasvanud, siis Eestis on juhutööliste osakaal liidu üks väiksemaid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes