Reede, 06 Juuli 2018 10:33

Tööõnnetuste arv on jätkuvalt kõrge

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Õnnetusterohkeim tegevusala Eestis on jätkuvalt metallitööstus
Õnnetusterohkeim tegevusala Eestis on jätkuvalt metallitööstus Postimees

Esimesel poolaastal registreeriti 2674 õnnetusjuhtumit tööl. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud.

Mulluse aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv jäänud samasse suurusjärku. 2017. aastal registreeriti samal ajal 2692 õnnetust, millest 2063 olid kerged ning 628 rasked. Kui aasta eest kaotas elu üks töötaja, siis sel aastal on hukkunud juba kolm töötajat.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv õige pisut kahanenud, ent rõõmustamiseks põhjust pole. „Iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale,“ ütles ta. „Lõpuni kõiki tööõnnetusi vältida ei saa, aga lõviosa neist saaks ära hoida, kui järgida ohutusnõudeid ning võtta piisavalt aega töötajate juhendamiseks ja välja õpetamiseks,“ lisas Maripuu.

Õnnetusterohkeim tegevusala Eestis on jätkuvalt metallitööstus, kus toimus 285 õnnetust. Sellele järgneb kaubandus (258), riigikaitse (251) ning puidutööstus (211). Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud õnnetuste arv kaubandussektoris. Enim on vähenenud õnnetuste arv kunsti- ja meelelahutussektoris. Maakondlikult juhtub enim tööõnnetusi Tallinnas, Harjumaal ja Võrumaal, vähim õnnetusi aga Hiiumaal. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv vähenenud kõige enam Tallinnas ning Lääne-Virumaal. Välismaal juhtus enim õnnetusi Eesti töötajatega Soomes ja Rootsis.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Töötamine pühade ajal
    Töötamine pühade ajal 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.
  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes