tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 14 Veebruar 2018 16:26

Töötajate arv suureneb majanduskasvu toel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Hõivatud inimeste arv kasvab ning töötus väheneb tugeva majanduskasvu toel. Hõive suurenemist on toetanud inimeste tööturu aktiivsuse tõus. Tööjõupuudus süveneb lähiaastatel tööealise rahvastiku vähenemise tõttu.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv 2017. aastal 2,2 protsendi ehk 14 000 võrra 659 000 inimeseni. Töötajate arvu kasv kiirenes eelmise aasta viimases kvartalis koguni 4,6 protsendini, mis tähendab, et siis oli hõivatud 21 000 inimest rohkem kui 2016. aasta lõpus. Eelmise aasta kokkuvõttes vähenes töötuse määr 5,8 protsendini.

Majanduskasv mõjutab hõivet tavapäraselt väikese viivitusega, mistõttu kasvas töötajate arv rohkem just eelmise aasta viimastes kvartalites, kui majanduskasv hakkas juba veidi aeglustuma.

Hõive määr ehk töötajate arvu suhe tööealistesse on jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 67,5 protsendini, kuid see ei ole otseselt võrreldav buumiaegse tasemega, mil hõive määr oli 63 protsenti. Sarnaselt ülejäänud Euroopa Liiduga on pikale veninud majanduskriisist taastumisele ja suhteliselt madalale majanduskasvule vaatamata üllatuslikult kiirelt tööpuudus langenud ja hõivatute arv kasvanud. Eesti puhul võib kiire hõive taastumise põhjuseks olla 2009. aasta keskpaigast jõustunud töölepingu seadus, mis muutis töötajate palkamise ja vallandamise ettevõtete jaoks varasemast oluliselt odavamaks. Lisaks suurendas 2015. aastal käivitunud töötamise register tööhõive statistilisi näitajaid ning vähenes mitteametlikult töötavate inimeste arv. Samuti on pensioniea tõusu ja soodsa majandusolukorra tõttu tõusnud vanemaealiste töötajate arv.

Tööjõu puudus on ettevõtetele üks olulisemaid kasvu takistavaid tegureid ebapiisava nõudluse kõrval. Vaatamata süvenevale palgasurvele plaanitakse töötajate arvu veelgi suurendada, mis lubab eeldada tööturu positiivsete arengute jätkumist ka järgmistes kvartalites. Pikemas perspektiivis piirab lisatööjõu palkamise soove tööealise rahvastiku vähenemine, sundides ettevõtteid tootmist ümber korraldama, mis omakorda suurendab nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele. Kui tööturu mõttes aktiivsemas vanuserühmas (25–64aastased) on rahvaarv muutunud viimase viie-kuue aasta jooksul vaid mõnesaja inimese võrra, siis viimaste rahvastikuprojektsioonide kohaselt halveneb olukord lähiaastatel oluliselt ning alates 2020. aastast võib tööturult kõrvale jääda juba 5000–6000 tuhat inimest aastas.

Erki Lõhmuste, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes