Reede, 10 August 2018 16:27

Töötute arv kasvas juulis aastaga 1,3 protsenti pea 30 000 inimeseni

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Töötute arv kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga 1,3 protsenti 29 992 inimeseni, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6 protsenti.

Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul, selle aasta juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7 protsenti enam vähenenud töövõimega inimesi kui möödunud aastal. Vähenenud töövõimega töötuid oli juuli lõpus 9626 ehk 32 protsenti registreeritud töötutest, teatas töötukassa.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis registreeritud töötute arv 1,7 protsendi võrra. Registreeritud töötuse määr oli juulis kõrgeim Ida-Virumaal 8,6 protsendiga ja madalaim Saaremaal 3,1 protsendiga.

Juulis oli töötukassal vahendada ligi 10 000 töökohta. Uusi tööpakkumisi lisandus juulis üle 4500. Töötukassa abiga asus juulikuus tööle või alustas ettevõtlusega üle 3300 inimese, sealhulgas ka 814 vähenenud töövõimega inimest.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitisi kogusummas 4,1 miljonit eurot, kindlustushüvitist koondamise korral veidi üle miljoni euro ning tööandja maksejõuetushüvitisi 266 000 eurot.

Juulis tegi töötukassa 3695 töövõime hindamise otsust. Neist üle poole juhtudel ehk 57 protsendil määrati inimesele osaline töövõime. Töövõimetoetust maksti juulis enam kui 56 000 inimesele kogusummas 15,3 miljonit eurot.

Registreeritud töötuse statistika kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • 2019. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest
    Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315 inimest. Sama suur on piirarv ka sel aastal ja see täitus juba enne jaanipäeva. Ülevaate teemast annab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
  • Uuring: pooled Eesti töötajad kaaluksid ümbrikupalga eest töötamist
    Leedu Vaba Turu Instituudi (LFMI) ja Estonian Business Schooli (EBS) koostöös läbiviidud varimajanduse võrdlevast uuringust selgus, et osaliselt või täielikult kaaluks ümbrikupalga eest töötamist Eestis 54 protsenti vastanutest.
  • Eesti pole enam odava tööjõu maa
    Eesti pole enam odava tööjõu maa Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.
  • Euroala tööhõive kasvas kolmandas kvartalis aastaga 1,3 protsenti
    Kolmandas kvartalis kasvas euroalas tööhõive aastaga 1,3 protsenti ning kogu Euroopa Liidu arvestuses suurenes näitaja 1,2 protsenti, selgub Eurostati kiirhinnangust.
  • Aeglustuv majanduskasv ja tööjõupuudus

    Tööturu olukord püsib jätkuvalt hea, kuid aeglustuva majanduskasvu tõttu jäi töötajate arv eelmise aasta tasemele. Tööjõupuudusele kiiret leevendust ei ole.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes