tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 07 Detsember 2017 10:36

Vabade töökohtade arv kasvas 15 protsenti 12 700 töökohani

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kasvas vabade töökohtade arv statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 15 protsenti ligi 12 700 vaba töökohani, mis on viimaste aastate suurim näitaja.

Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 11 000 töökohani, suurenes 2017. aasta kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv 15 protsenti.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis veidi suurem kui teises kvartalis, kui neid oli 12 000. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6 protsenti.

Ametikohtade koguarvus – vabad ja hõivatud ametikohad kokku – on endiselt kõige suurem osa töötlevas tööstuses 20 protsendiga, kaubanduses 15 protsendiga ja hariduses 10 protsendiga kõigist töökohtadest. Need tegevusalad on ka suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem.

Ametikohtade koguarv oli kolmandas kvartalis üle 558 000. Eelmise aasta kolamnda kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,7 protsenti ja käesoleva aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes 0,5 protsenti.

Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim hariduses 3,2 protsenti, majutuses ja toitlustuses 3,1 protsenti ning info ja side tegevusalal 3 protsenti. Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 0,7 protsenti, kinnisvaraalases tegevuses 0,8 protsenti ja mäetööstuses 0,9 protsenti.

Avalikus sektoris vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, kuid suurem osa ehk 71 protsenti vabadest ametikohtadest asub erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,9 protsenti ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,8 protsenti. Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,9 protsenti ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,3 protsenti.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid nagu varemgi Harjumaal 64 protsenti, sealhulgas Tallinnas 49 protsenti, millele järgnevad Tartu 10 protsediga ja Ida-Virumaa 5 protsendiga. Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Põlva, Lääne ja Jõgeva maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2017. aasta teises kvartalis ligi 94 500, mis on eelneva kvartaliga võrreldes 20 protsenti suurem ning 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 1 protsent suurem.

Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enim muudes teenindavates tegevustes 28 protsenti, majutuses ja toitlustuses 20 protsenti ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal 20 protsenti. Kõige enam suurenes tööjõu käive mäetööstuses 32 protsenti ja töötlevas tööstuses 13 protsenti. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli 2017. aasta teises kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl "Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine", mida statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad, see tähendab vastloodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes