Neljapäev, 07 Detsember 2017 10:36

Vabade töökohtade arv kasvas 15 protsenti 12 700 töökohani

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kasvas vabade töökohtade arv statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 15 protsenti ligi 12 700 vaba töökohani, mis on viimaste aastate suurim näitaja.

Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 11 000 töökohani, suurenes 2017. aasta kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv 15 protsenti.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis veidi suurem kui teises kvartalis, kui neid oli 12 000. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6 protsenti.

Ametikohtade koguarvus – vabad ja hõivatud ametikohad kokku – on endiselt kõige suurem osa töötlevas tööstuses 20 protsendiga, kaubanduses 15 protsendiga ja hariduses 10 protsendiga kõigist töökohtadest. Need tegevusalad on ka suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem.

Ametikohtade koguarv oli kolmandas kvartalis üle 558 000. Eelmise aasta kolamnda kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,7 protsenti ja käesoleva aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes 0,5 protsenti.

Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim hariduses 3,2 protsenti, majutuses ja toitlustuses 3,1 protsenti ning info ja side tegevusalal 3 protsenti. Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 0,7 protsenti, kinnisvaraalases tegevuses 0,8 protsenti ja mäetööstuses 0,9 protsenti.

Avalikus sektoris vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, kuid suurem osa ehk 71 protsenti vabadest ametikohtadest asub erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,9 protsenti ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,8 protsenti. Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,9 protsenti ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,3 protsenti.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid nagu varemgi Harjumaal 64 protsenti, sealhulgas Tallinnas 49 protsenti, millele järgnevad Tartu 10 protsediga ja Ida-Virumaa 5 protsendiga. Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Põlva, Lääne ja Jõgeva maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2017. aasta teises kvartalis ligi 94 500, mis on eelneva kvartaliga võrreldes 20 protsenti suurem ning 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 1 protsent suurem.

Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enim muudes teenindavates tegevustes 28 protsenti, majutuses ja toitlustuses 20 protsenti ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal 20 protsenti. Kõige enam suurenes tööjõu käive mäetööstuses 32 protsenti ja töötlevas tööstuses 13 protsenti. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli 2017. aasta teises kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl "Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine", mida statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad, see tähendab vastloodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • 3/4 Kirde-Eesti elanikest: tavainimene tasuvat töökohta ei saa
    Tavalisel inimesel pole võimalik tasuvale töökohale saada, sest need jagatakse tuttavatele, usub lausa kolmveerand Kirde-Eesti elanikest.
    Krediidiettevõte BestCredit kaardistas suures laenu-uuringus inimeste hoiakuid enda igapäevase toimetuleku ja majandamise kohta. "Meile avanes väga murettekitav pilt inimestest, kes ei usu enam, et neist endist midagi sõltub," selgitas BestCrediti juhataja August Käära. "Kui inimene kaotab usu endasse ja võimesse enda elu muuta, siis ta enam ei pingutagi, et elada homme paremini kui täna. Meie väike ühiskond ei saa seda endale lubada."
  • Registreeritud töötus püsis kolmandas kvartalis 4,5 protsendil

    Kolmandas kvartalis oli töötuna arvel ligi 29600 inimest, ning registreeritud töötuse määr püsis mullusega samal tasemel 4,5 protsendil.

  • Kuidas mõjutab tehnoloogia areng tööturgu?
    Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitles hiljaaegu uuringutulemusi, mille järgi Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist. Ainult 6% vastanutest arvas, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast. Rahaasjade Teabekeskus korraldas vestlusringi, kus arutleti uuringutulemuste valguses selle üle, kuidas tehnoloogia areng mõjutab ametikohti, millised on tuleviku töökohad ning vajalikud kompetentsid. Ülevaate arutelus räägitust teeb Swedbanki blogis Kukkur Kati Voomets.
  • Sotsiaalkindlustusamet otsib 5,8 miljoni eest kaitstud töö partnereid
    Sotsiaalkindlustusamet otsib kaheks aastaks partnereid pikaajaliselt kaitstud töö teenuse osutamiseks, hanke eeldatav maksumus on 5,8 miljonit eurot.
  • Autoettevõtjad: autojuhtide miinimumpalk tõuseb
    Autoettevõtete liidu hinnangul on ametiühingute ettepanek tõsta autojuhtide miinimumpalka teretulnud ning õigustatud ja sellega tuleks edasi liikuda, mis summani töötasu aga tõsta võiks, ei oska liit veel öelda.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes