02.03.2017 Neljapäev

Vitsur: palgad saavad edasi kasvada, kui majanduses toimuvad muutused

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul saavad palgad samas tempos edasi kasvada vaid siis, kui majanduses toimuvad struktuursed muudatused, mis seda võimaldavad.

Vitsuri hinnangul peaks aga tulumaksuvabastuse piiri tõstmine madala ja keskmise palgaga töötajate osas survet palkade tõusuks mõnevõrra leevendama.
"Kuid kui majanduslik aktiivsus peaks näiteks mingil põhjusel tuntavalt suurenema, siis kaalub tööturul valitsev olukord ilmselt selle mõju üle. Aga ülejäänud muutuste mõju palgale on kas tühine või avaldub inflatsiooni kaudu," ütles ta BNS-ile.

Kuigi palgakasvu tempo on Vitsuri sõnul juba pikemat aega ignoreerinud analüütikute ja majandusteadlaste ennustusi palgakasvu vältimatu aeglustumise kohta ja ka ettevõtete juhtide muret kasumi kokkukuivamise pärast, saab praeguses tempos palk edaspidi kasvada vaid juhul, kui majanduses hakkavad toimuma sellised struktuursed muutused, mis sellist palgakasvu võimaldavad.

"Ehk teisiti öelduna – siis kui produktiivsus üha enamates ettevõtetes hakkab kasvama kiiremini kui palk. Seni on ettevõtjad suutnud enamvähem rahuldavalt palgasurvele produktiivsuse suurendamisega reageerida, kuid mitte täielikult ja see tekitab pingeid," ütles Vitsur.

Tema hinnangul ei ole tekkivatele pingetele ühest lahendust ning sellest tulenevalt võivad nii osad ettevõtted töö lõpetada kui võib produktiivsuse kasv üldiselt kiireneda. "Ilmselt juhtub seda ja teist. Milline saab aga olema lõppresultaat sellel aastal, sõltub nii tööturu kui ka ettevõtjate oskustest ja paindlikkusest. Midagi radikaalset sel aastal ilmselt ei juhtus ja ühe aasta perspektiivis pole selleks ka erilist vajadust," ütles ta.

Vitsuri sõnul on pikemas perspektiivis on sama palgakasvu tempo hoidmiseks vaja väärtusahelas liikuda senisest, peamiselt toote tootmiselt, teistesse, toote loomise ja müügiga seotud lõikudesse. "Kuivõrd inflatsiooni kiirenemine on võrreldes palgakasvu tempoga suhteliselt väike, siis arvan, et inflatsiooni kiirenemise mõju palgakasvule ei saa võrreldes teiste teguritega, eeskätt oskustoojõu nappusega, olema kuigi suur," ütles Vitsur.

Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6 protsenti; neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1182 eurot ning kasvas aastavõrdluses 7 protsenti. Keskmine brutotunnipalk oli mullu 6,90 eurot ning tõusis aastaga 6 protsenti. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk neljandas kvartalis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255