Teisipäev, 16 Oktoober 2018 16:43

Baltikumi elanike vaesusrisk on EL-i keskmisest kõrgem

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Balti riikide elanike vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa keskmisest suurem, selgub Eurostati andmetest, mis katab 23 Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.

Andmete järgi on Läti elanikkonnast 28,2 protsenti ehk 544 000 inimest kõrge vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga. Eestis on see osakaal väiksem – 23,4 protsenti ehk 305 000 inimest –, Leedus aga kõrgem: 29,6 protsenti ehk 843 000 elanikku.

Kogu Euroopa Liidus oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga 112,9 miljoni inimest ehk 22,5 protsenti elanikkonnast.

Riskimäär on kõrgeim Bulgaarias, kus säärases ohus on 38,9 protsenti elanikkonnast, järgnevad 35,7 protsendiga Rumeenia ning 34,8 protsendiga Kreeka. EL-i keskmisest kõrgem on näitaja veel ka Itaalias, Hispaanias, Ungaris, Küprosel ja Portugalis.

Kõige madalam on aga näitaja Tšehhis 12,2 protsendiga, järgnevad Soome 15,7 protsendiga, Norra 16,1 protsendiga ning Slovakkia 16,3 protsendiga.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud
    Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas.  Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine oli aga reaalselt piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
  • Üheksa kuuga on eelarves kavandatud kuludest kasutatud 7,22 miljardit
    Aasta esimese üheksa kuuga on riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 7,22 miljardit eurot ehk 66,7 protsenti planeeritud aasta eelarvest.
  • Eesti digitaalne käpajälg Euroopas
    Eesti digitaalne käpajälg Euroopas 2000. aasta detsembris jõustus Eestis digitaalallkirja seadus. Vähem kui kahe aasta pärast digiallkirjastati esimene leping ning peagi said elektrooniline isikutuvastus ja digitaalsed allkirjad osaks Eesti inimeste igapäevaelust. Välismaal käies lubasime endale aeg-ajalt väikese üleoleva muige, vaadates, kuidas aborigeenid väljatrükitud ja käsitsi allkirjastatud dokumente PDF-ideks skaneerisid.
  • Leedu isad on oma laste tulevikku panustades aktiivsemad, eesti isad aga heldemad
    SEB elukindlustuse Baltikumi kliendibaasi analüüs näitab, et eelmisel aastal panustasid Eesti lapsevanemad oma lapse tuleviku majanduslikku kindlustamisse summaarselt rohkem kui Läti ja Leedu lapsevanemad. Keskmiselt kogub Eesti vanem lapsele 39 eurot kuus (2013: 33 eurot). Samal ajal kogusid Läti ja Leedu vanemad oma lapse kogumiskindlustusse ligi 34 eurot.
  • Muu hulgas äriregistrit haldav RIK plaanib Smart-ID kasutusele võtta
    Muu hulgas äriregistrit ja selle ettevõtjaportaali haldav registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) plaanib enda hallatavates süsteemides kasutusele võtta autentimislahenduse Smart-ID, mis hiljuti sai juriidiliselt võrdseks omakäelise allkirjaga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes