Mäekõrguselt on teistest riikidest üle Ameerika Ühendriigid, mille märkis oma asukohariigiks veidi üle kolmandiku inimestest, kes veebilehel oma nime üles andsid. Suurt huvi projekti vastu tunti ka Soomest ja Kanadast.
Veebis alanud eelregistreerimine ei tähenda veel siiski automaatset e-residendi avaldust, vaid esmajoones juhiste saamist, kui plaan käivitub. "E-residentsust saavad alates detsembrist taotleda kõik need Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole Eesti residendid," ütles politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik.
E-residentsuse abiga saavad inimesed üle maailma ligipääsu Eesti e-lahendustele. Millele täpselt tulevased e-residendid ligi pääsevad, pole veel paika pandud. "Seda, milliseid teenuseid saavad e-residendid kasutada, otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja riigikantselei koostöös teenuste pakkujatega," ütles Ratnik.
Esimeses etapis saab e-residendi digitaalset isikutunnistust taotleda siseriigis politsei- ja piirivalveameti teenindustes. 2015. aastast on plaanis taotlusi vastu võtta ka Eesti esindustes välisriikides.
"E-residentsust taotledes tuleb inimesel põhjendada oma seotust Eestiga ja huvi kasutada Eesti e-teenuseid," ütles Ratnik. Taotluse juurde võetakse inimese sõrmejäljed ja foto. Pärast taotluse esitamist on politsei- ja piirivalveametil kümme päeva otsustamiseks, kas e-residendi digitaalne isikutunnistus välja anda või sellest keelduda.
