Kolmapäev, 14 Veebruar 2018 14:04

Eesti elanikud jäävad interneti ostuaktiivsuselt Euroopale alla

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
DPD Grupi e-poodlemise harjumuste ja eelistuste uuringust selgub, et Eesti klientide ostuaktiivsus jääb Euroopa keskmisele alla ning möödunud aastal oli Eesti internetist sooritatud jaeostude osakaalult Euroopas viimase kolme riigi hulgas.

Kui Eesti e-ostlejatest teeb ühe füüsilise eseme ostu kuus internetist 33 protsenti e-kaupluse kasutajatest, siis Euroopa keskmine on 54 protsenti. "See tähendab, et kuigi Eestis kasvab e-kaubandus igal aastal ligi 30 protsenti, siis on meil potentsiaal kasvamiseks veel tohutu," ütles DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti pressiteate vahendusel.

Eestlaste e-ostude osakaal kogu jaeostude hulgast on 7,7 protsenti. Euroopa keskmine on 11,3 protsenti ning 2017. aastal oli Eesti näitaja kolme viimase riigi hulgas. Peamiselt tellivad Eesti elanikud internetist elektroonikat, ilu- ja moekaupu ja riideid. Kõige enam tellitakse Eestisse kaupu Hiinast, Ühendkuningriigist ja Saksamaalt.

Möödunud aastal oli DPD teatel eriti märkimisväärne just Eesti e-poodide tegevuse hoogustumine. DPD Eesti pakiveod e-poodide ja nende klientide vahel tõusid 2017. aastal kõikides kategooriates ning kui siseriiklike pakisaadetiste hulk suurenes ligi veerandi võrra, siis Eestist välja saadetud pakkide mahu kasv ulatus üle 43 protsendi.

Uuringu kohaselt eelistavad Eesti elanikud ülekaalukalt pakiautomaatidesse tellimist – 80 protsenti uuringus osalenud Eesti elanikest on tellinud oma kauba just pakiautomaati, 57 protsenti kulleriga otse koduukse taha ja 50 protsenti vastajatest on lasknud oma ostud tuua ka postkontorisse.

Eesti elanike veebiostudest 86 protsenti sooritavad korduvostjad, kusjuures Eesti korduvostja sooritab aastas keskmiselt 12 internetiostu. Euroopa keskmine on 27 ostu aastas.

DPD grupi e-poodlemise baromeetri raporti koostas uuringufirma Kantar TNS. Anonüümsed intervjuud viidi läbi 23 450 osalejaga 21 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Valimisse kuulusid alates 18-aastased inimesed, kes eelmisel aastal olid teinud vähemalt ühe füüsilise eseme ostu veebis.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes