Neljapäev, 08 November 2018 10:43

Eesti väikelinnade elanikud tunnetavad töökaotuse riske rohkem

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti väikelinnade elanikud tunnetavad töökaotuse ja tervise riske rohkem, selgub SEB Elukindlustuse kliendianalüüsist.

Võrreldes Eesti keskmise elanikuga kindlustavad Paide, Viljandi, Jõgeva, Jõhvi ja teiste Eesti väikelinnade kodanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, ennast ja oma lähedasi võimaliku töökaotuse või tervisega seotud riskide vastu rohkem.

Kui keskmiselt kindlustab kolmandik SEB eluasemelaenu klientidest end ootamatu töötuse perioodiks, siis Ida-Virumaa elanik tunnetab suuremat töökaotuse riski – 60 protsenti Ida-Virumaal sõlmitud kindlustuslepingutest sisaldab ka töökaotuse kaitset. Narvas ulatub töökaotuse kaitse valijate määr ligi 70 protsendini.

„Ida-Viru piirkondlik majanduselu on viimastel aastakümnetel olnud veidi turbulentsem kui mujal Eestis, ka töötuse määr on reeglina veidi kõrgem kui Eesti keskmine. Sellest tingituna on loogiline, et kohalikud inimesed suhtuvad võetud kohustustesse tähelepanelikumalt ning on avastanud elukindlustuse näol lihtsa ja soodsa võimaluse oluliste riskide maandamiseks,” ütles AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Väikelinnade elanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, kindlustavad end aktiivselt ka terviseriskide, näiteks ajutise töövõimetuse või raske tervisekahjustuse vastu. Näiteks Paide, Rakvere ja Viljandi elanikud, kes on eluasemelaenu võtnud, on kõige eesrindlikumad kindlustama oma lähedastele rahalist turvatunnet perioodiks, kui kindlustatut on tabanud raske tervisekahjustus sealhulgas insult, infarkt või muu selline, mille korral tuleb tegeleda tervise taastamisega ja tööl käimine pole võimalik.

Ligi 90 protsenti nendes linnades sõlmitud laenukaitse kindlustuslepingutest sisaldavad raske tervisekahjustuse kaitset. Lühiajalist töölt eemal olekut ja sellest tingitud sissetulekute vähenemist peavad reaalseks riskiks Jõgeva, Paide ja Viljandi elanikud. Olenevalt linnast võib ajutise töövõimetuse kindlustuskaitse sõlmimise aktiivsus ulatuda 85 protsendini.

Tervise kindlustamise trend väikelinnades on loogiliselt põhjendatav, kuna Tervise Arengu Instituudi andmetel on väikelinnade elanike tervis Eesti keskmisest nõrgem. 2017. aastal pidas oma tervist heaks või väga heaks 55 protsenti Eesti elanikkonnast, Jõgevamaa ja Viljandimaa vastavad näitajad olid 47 protsenti ja 40 protsenti. Sünnihetkel võib keskmine eestlane arvestada 56 tervena elada jäänud eluaastaga, Viljandimaal 52 aastaga ja Jõgevamaal vaid 48 aastaga.

„Eesti väikelinnade kõrge kindlustusaktiivsus näitab, et inimesed mõtlevad enda jaoks läbi võimalikud elus ettejuhtuvad riskid, hoolivad oma lähedastest ja arvestavad, et  elus ei pruugi kõik minna plaani järgi. Teisalt oleme saanud 2018. aasta kaheksa kuuga pakkuda meie klientidele materiaalset kindlustunnet 151 kindlustusjuhtumi korral, hüvitades kokku ligi 300 000 eurot . Mullu oli 198 kindlustusjuhtumit summas 215 400 eurot. Selle aasta kaheksa kuu kõikidest kindlustusjuhtumite arvust ja väljamakstud summadest on kolmandik seotud eluasemelaenude või laenumaksete tagasimaksmisega,“ võttis Holst teema kokku.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Sideettevõtted loobusid ebamõistlikult suurtest leppetrahvidest
    Sideettevõtjad Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti loobusid peale tarbijakaitseameti menetlust tähtajaliste lepingute ebamõistlikest tüüptingimustest nagu ebamõstlikult suured leppetrahvid lepingu ülesütlemisel.
  • Riigikontrolör: inimesed ootavad lahendusi päriseluprobleemidele
    Inimesed ootavad lahendusi päriseluprobleemidele, mitte tegelemist riigiaparaadi sisekaemusega riigireformi nime all, sõnas riigikontrolör Janar Holm riigikogus esinedes.
  • Uuring: töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on vähenenud
    Nii avalikus kui ka erasektoris on töötajate rahulolu ja pühendumine tööl võrreldes kolme aasta taguse ajaga langenud, selgub Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ja rahandusministeeriumi korraldatud uuringust.
  • Kantar Emor: Coop on tugeivaima brändi- ja turujõuga kaubanduskett
    Kantar Emori toidupoekettide kasvupotentsiaali uuringust ilmnes, et suurima brändi- ja turujõuga kaubanduskett Eestis on Coop.
  • Mõtteid pensionisammaste tugevusest ja kasulikkusest
    Mõtteid pensionisammaste tugevusest ja kasulikkusest Kired kogumispensioni ümber on lõkkele löönud ning leekidele annab hoogu pensionifondide seni pigem kehv tootlus. Seetõttu on täiesti ootuspärased ka püüdlused Eesti pensionikorraldust kui mitte radikaalselt muuta, siis vähemalt parandada. Need arutelud puudutavad meid kõiki kui maksumaksjaid või tulevasi pensionäre. Et kulutused pensionidele moodustavad ka suure osa riigieelarvest, on tegemist väga olulise majanduspoliitilise debatiga, milles otsuseid ei saa langetada kergekäeliselt.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes