14.12.2017 Neljapäev
Enamik majanduse lisandväärtusest loodi mullu Harjumaal
Teenindussektori osatähtsus suurenes mullu enamikes maakondades üle 2 protsendi, 64 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot ning Harjumaa osa selles oli 13 miljardit eurot, millest omakorda 11 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet.
Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10 protsenti ja 6 protsenti. Väikseimad näitajad olid 2016. aastal Hiiu ja Põlva maakonnal: kummagi osatähtsus Eesti SKP-s oli alla protsendi.
2016. aastal loodi 70 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus 78 protsenti Harjumaal ning 70 protsenti Tartumaal.
Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.
Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27 protsenti. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58 protsenti, 2016. aastal 50 protsenti. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40 protsendilt 36 protsendile. Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal 3 protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas, mis oli 16 protsenti. Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.
SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41 protsenti Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.
Märksõnad
