Teisipäev, 16 Oktoober 2018 12:19

Finantsinspektsioon jätkab tööd rahapesu tõkestamisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Finantsinspektsiooni (FI) nõukogu esimehe rahandusminister Toomas Tõniste sõnul toetas asutuse nõukogu ühemõtteliselt finantsinspektsiooni seniseid tegevusi rahapesu tõkestamisega seostuvas finantsjärelevalve valdkonnas ning inspektsioon jätkab tööd antud suunal.

"Nende tegevuste tulemusel sulges inspektsioon Danske ja Verso pankade mitteresidentide teenindamisest tulenenud riskid ning suunas endise Krediidipanga omanikuvahetusele, millega muutus ka nende ärimudel,“ ütles Tõniste pressiteate vahendusel. "Hea meel on tõdeda, et inspektsioon on pidevalt oma tööprotsesse kriitiliselt hinnanud ning infokorjet, analüüsi ja järelevalveprotsesse arendanud," ütles nõukogu esimees.

Finantsinspektsiooni nõukogu sai 15. oktoobri korralisel koosolekul juhatuselt ülevaate finantsinspektsiooni tegevusest rahapesu tõkestamisega seostuvas finantsjärelevalve valdkonnas, sealhulgas põhjaliku analüüsi menetlusest Danske Banki Eesti filiaali suhtes.

2014. aastal Danske Eesti filiaalis läbi viidud kohapealsete kontrollide käigus tuvastas finantsinspektsioon, et panga riskikontroll ei vastanud ärimudelile. 2015. aasta ettekirjutusega kohustas finantsinspektsioon panka viima oma tegevus kooskõlla seadusega, mille tulemusel väljus pank täielikult riskantsest mitteresidentide segmendist, kus riskid Eesti finantssektorile olid väga suured.

Finantsinspektsiooni töö finantsasutuste riskikontrollisüsteemide järelevalves on jätkunud ja jätkub ka pärast kõne all olevat Danske juhtumit. Finantsinspektsiooni töö tulemusel on pangad muutnud oma ärimudelit, mitmete nõudeid eiranud finantsvahendajate tegevust on oluliselt piiratud või on see üldse lõpetatud.

Lisaks kuulas nõukogu ära ja arutas finantsinspektsiooni ettepanekuid õigusloome, institutsioonide ja protsesside osas, mis esitatakse edasiseks käsitlemiseks rahapesu tõkestamise alasele valitsuskomisjonile.
               
Finantsinspektsiooni üks strateegilisi prioriteete on aidata finantsjärelevalve tegevusega kaasa rahapesu tõkestamisele. Finantsinspektsioon kui finantsjärelevalveasutus on puutumuses rahapesu tõkestamisega eelkõige oma järelevalve alla kuuluvate finantsvahendajate organisatsioonide riskijuhtimise kontrollimisel, et see vastaks seadusele, äristrateegiale ja riskiisule.

Finantsinspektsioon on muu hulgas järjest arendanud finantsjärelevalve metoodikat, suurendanud oluliselt kohapealsete kontrollide arvu ning rõhutanud teema olulisust finantsvahendajate tippjuhtidele.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud
    Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas.  Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine oli aga reaalselt piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
  • Üheksa kuuga on eelarves kavandatud kuludest kasutatud 7,22 miljardit
    Aasta esimese üheksa kuuga on riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 7,22 miljardit eurot ehk 66,7 protsenti planeeritud aasta eelarvest.
  • Eesti digitaalne käpajälg Euroopas
    Eesti digitaalne käpajälg Euroopas 2000. aasta detsembris jõustus Eestis digitaalallkirja seadus. Vähem kui kahe aasta pärast digiallkirjastati esimene leping ning peagi said elektrooniline isikutuvastus ja digitaalsed allkirjad osaks Eesti inimeste igapäevaelust. Välismaal käies lubasime endale aeg-ajalt väikese üleoleva muige, vaadates, kuidas aborigeenid väljatrükitud ja käsitsi allkirjastatud dokumente PDF-ideks skaneerisid.
  • Leedu isad on oma laste tulevikku panustades aktiivsemad, eesti isad aga heldemad
    SEB elukindlustuse Baltikumi kliendibaasi analüüs näitab, et eelmisel aastal panustasid Eesti lapsevanemad oma lapse tuleviku majanduslikku kindlustamisse summaarselt rohkem kui Läti ja Leedu lapsevanemad. Keskmiselt kogub Eesti vanem lapsele 39 eurot kuus (2013: 33 eurot). Samal ajal kogusid Läti ja Leedu vanemad oma lapse kogumiskindlustusse ligi 34 eurot.
  • Muu hulgas äriregistrit haldav RIK plaanib Smart-ID kasutusele võtta
    Muu hulgas äriregistrit ja selle ettevõtjaportaali haldav registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) plaanib enda hallatavates süsteemides kasutusele võtta autentimislahenduse Smart-ID, mis hiljuti sai juriidiliselt võrdseks omakäelise allkirjaga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes