Teisipäev, 16 Oktoober 2018 12:26

Harmoneeritud tarbijahinnad kasvasid septembris 3,5 protsenti

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Septembris kasvas tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) aastaga 3,5 protsenti.

Augustiga võrreldes kahanesid harmoneeritud tarbijahinnad aga 0,3 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.

Aastavõrdluses kasvasid septembris enim ehk 6,7 protsenti eluaseme hinnaindeks. Alkohoolsed joogid ja tubakatooted kallinesid 5,6 protsenti, tervishoid 5,3 protsenti ja transport 5,2 protsenti.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad kallinesid 3,5 protsenti, vaba ajaga seotud valdkonna hinnad 2,7 protsenti, söömine väljaspool kodu 2,5 protsenti.

Majapidamisega seotud kulud kallinesid 1,3 protsenti ning riietuse ja jalatsite harmoneeritud hinnad 1,2 protsenti.

Samas odavnes hariduse ja lasteasutuste harmoneeritud hinnaindeks 3,5 protsenti ning side hinnaindeks 4 protsenti.

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi puhul on aluseks siseriiklik lähenemisviis ehk kõik Eesti territooriumil tehtud ostud, tarbijahinnaindeksi puhul aga elanikepõhine lähenemisviis ehk Eesti elanikkonna tehtud ostud.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud
    Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas.  Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine oli aga reaalselt piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
  • Üheksa kuuga on eelarves kavandatud kuludest kasutatud 7,22 miljardit
    Aasta esimese üheksa kuuga on riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 7,22 miljardit eurot ehk 66,7 protsenti planeeritud aasta eelarvest.
  • Eesti digitaalne käpajälg Euroopas
    Eesti digitaalne käpajälg Euroopas 2000. aasta detsembris jõustus Eestis digitaalallkirja seadus. Vähem kui kahe aasta pärast digiallkirjastati esimene leping ning peagi said elektrooniline isikutuvastus ja digitaalsed allkirjad osaks Eesti inimeste igapäevaelust. Välismaal käies lubasime endale aeg-ajalt väikese üleoleva muige, vaadates, kuidas aborigeenid väljatrükitud ja käsitsi allkirjastatud dokumente PDF-ideks skaneerisid.
  • Leedu isad on oma laste tulevikku panustades aktiivsemad, eesti isad aga heldemad
    SEB elukindlustuse Baltikumi kliendibaasi analüüs näitab, et eelmisel aastal panustasid Eesti lapsevanemad oma lapse tuleviku majanduslikku kindlustamisse summaarselt rohkem kui Läti ja Leedu lapsevanemad. Keskmiselt kogub Eesti vanem lapsele 39 eurot kuus (2013: 33 eurot). Samal ajal kogusid Läti ja Leedu vanemad oma lapse kogumiskindlustusse ligi 34 eurot.
  • Muu hulgas äriregistrit haldav RIK plaanib Smart-ID kasutusele võtta
    Muu hulgas äriregistrit ja selle ettevõtjaportaali haldav registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) plaanib enda hallatavates süsteemides kasutusele võtta autentimislahenduse Smart-ID, mis hiljuti sai juriidiliselt võrdseks omakäelise allkirjaga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes