02.03.2015 Esmaspäev

Kindlustusleping aitab hoolsat majaomanikku

Kodu kindlustatud? See aga ei tähenda nagu oleks kõik omanikuks olemise riskid kantud kindlustusandjale ning ise ei pea enam millegi pärast muret tundma. Kindlustusseltsist kahjujuhtumi hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise otsuse saamisel ei mõisteta, miks kahju ei hüvitata ja mida on tehtud valesti.

Laske asjatundjal hinnata hoone küttesüsteemi korrasolekut.
Laske asjatundjal hinnata hoone küttesüsteemi korrasolekut. Foto: Foto: Kristjan Teedema

Tarbijakaebuste analüüsimisel on selgunud, et paljudel juhtudel on kindlustusvõtjad jätnud tähelepanuta kõige elementaarsemad kindlustuse toimimiseks vajalikud reeglid. Kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalikke soovitusi on leida nii Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee, Tarbijakaitseameti kodulehelt, Päästeameti kodulehelt, enamiku kindlustusseltside veebilehtedelt ning samuti meedias kajastatuna. Siiski kordaks veelkord üle kõige olulisemad reeglid, mis puudutavad just kahjukindlustuslepinguid, millega kindlustatakse oma igapäevane eluase, maakodu või muu hoone. Eluaseme hävimine või kahjustumine on ränk nii rahaliselt kui moraalselt ja tagantjärgi on piinarikas kahetseda, et õnnetuse ärahoidmiseks või kindlustuslepingust tulenevate nõuete täitmiseks ise midagi ära ei teinud.

Reegel 1: loe ise alati läbi kõik kindlustuslepingu tingimused.

Kurdetakse, et tingimused on keeruliselt sõnastatud, ei saa kõigist väljenditest aru ning lepingud on väga pikad. Sellisel juhul on alati võimalik kindlustusandjalt üle küsida, mida üks või teine väljend tähendab ja kuidas see võib mõjutada konkreetselt kindlustatud hoonet või Sinu kohustusi. Kindlustustingimusi peavad oskama selgitada kindlustusseltsi töötajad ja agendid, samuti ka maaklerid, kes vahendavad mitmeid kindlustusandjaid. Lepingu läbilugemine selle sõlmimisel on kindlaim viis teada saada, millised on nii kliendi kui kindlustusseltsi õigused ja kohustused lepingu kehtivuse ajal ning kahjujuhtumi korral. Peale kahjujuhtumi toimumist oma võimalike täitmata kohustuste kohta infot hankida on tavaliselt juba hilja.

Kui tekib kahtlus, et kindlustusselts kahju käsitlemisel ja hüvitamisel ei lähtu kindlustuslepingus kokku lepitud tingimustest või kahju hüvitamisest keeldumisel kindlustusselts viitab sellistele tingimustele, milles kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud, siis võiks sellest teavitada Finantsinspektsiooni.

Reegel 2: mõtle lepingutingimusi lugedes läbi, millised nõuded on Sul täidetud ja millised tuleks üle kontrollida.

Näiteks võib olla varakindlustuslepingutes nõue, et hoonetes peavad olema töökorras esmased tulekustutusvahendid ning tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb suitsulõõre ja korstnaid puhastada vähemalt üks kord aastas. Nende ja ka paljude teiste ohutusnõuete täitmist ei ole vaja mitte üksnes kindlustuslepingu tingimuste täitmiseks, vaid oma kodu ja pere turvalisuse tagamiseks. Kas on olemas suitsuandur ja tulekustuti ? Kas kaminalõõrid on puhastatud ja kas mul on selle kohta olemas kutsetunnistusega korstnapühkija vastav akt ? Kui hoones tekib tulekahju ja selle põhjuseks on Päästeameti eksperdi hinnangul tahma süttimine korstnas ning tuleb välja, et korsten puhastati viimati 3 aastat tagasi, siis võib see kaasa tuua kindlustushüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise.

Reegel 3: kasutage küttesüsteeme mõistlikult.

Võib tunduda liigne meelde tuletada väga igapäevaseid põhitõdesid, et ärge kütke üle vanemates talumajades või aastaringseks elamiseks kohandatud suvilates asuvaid ahjusid/kaminaid ning ärge pange tulistele radiaatoritele kergestisüttivaid riideesemeid, kuid just need mõtlematused on endiselt tihti tulekahjude tekkimise põhjused.

Reegel 4: laske asjatundjal hinnata hoone küttesüsteemi korrasolekut.

Kui Te olete ostnud hoone, mille endisel omanikul ei ole ette näidata kutselise korstnapühkija akti, mis kirjeldab küttesüsteemi tehnilist seisukorda ning ohutust, laske esimesel võimalusel asjatundjal hinnata hoone küttesüsteemi korrasolekut.

Kui kütmisel selgub, et metallkorsten on pea puitkonstruktsiooni vastas või kamina suitsu väljajuhtimiseks on kasutatud ventilatsioonišahti, siis jääb ainult loota, et esimene kütmine ei jää ka viimaseks. Samuti võib kindlustusseltsil olla õigus vähendada kahjuhüvitist, kui ahi või kamin on ehitatud selleks mittepädeva isiku poolt ilma nõuetekohase projekti ja teostusdokumentatsioonita.

Seega tuletagem endile veel kord meelde, et oma vara eest hea seisma peame eelkõige ise ning kindlustus saab abiks olla üksnes ootamatute, mitte enda tegematajätmisest tulenevate riskide korral.

Lisainfot kindlustamise kohta vaata SIIT.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference