07.03.2018 Kolmapäev
Klaas kritiseerib teravalt valitsust puidutehase menetluse asjus
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas kritiseerib valitsust teravalt Emajõe äärde kavandatava puidutehase planeerimisprotsessi asjus, märkides, et valitsus on reeglitega "erakordselt loovalt" ümber käinud.
"Riigi poolt on puidurafineerimistehase kavandamine käinud viisil, mis ei sobi euroopalikke demokraatlikke väärtusi kandvasse Eestisse," märkis Klaas Tartu Postimehe arvamusloos. "Eesti valitsus on valinud puidurafineerimistehase kavandamise vahendiks riigi eriplaneeringu. Seda hoolimata asjaolust, et puidutööstus ei mahu nende planeerimisseaduses nimetatud valdkondade alla, kus seadusandja lubab riigi eriplaneeringut koostada. Valitsus on eriplaneeringut algatades käinud seadusandja esitatud reeglitega erakordselt loovalt ümber," ütles Klaas.
Tema sõnul peab seadus riigi eriplaneeringu koostamist võimalikuks vaid teatud tegutsemisvaldkondades suure riikliku huvi korral. "Praegusel juhul on huvide küsimust käsitletud vasturääkivalt. Valitsus on eriplaneeringu algatamisel suurt riiklikku huvi justkui möönnud, kuid jätnud põhjendamata, milles see siiski seisneb," arutles Klaas.
Teisalt on valitsus Klaasi sõnul planeeringu algatamisega seoses viidanud hoopiski erahuvi realiseerimisele, millest lähtuvalt on peetud vajalikuks ja võimalikuks, et eriplaneeringu koostamist finantseeriks arendaja. "Puidurafineerimistehase rajamine ei saa planeerimisseaduse kontekstis olla samal ajal nii suure riikliku huvi kui ka erahuvi objekt. Kui tegemist on suure riikliku huviga, peab planeerimisprotsessi läbipaistvuse ja aususe seisukohast eriplaneeringu koostamist finantseerima riik," rõhutas Tartu linnapea, lisades, et riigi korraldatavas planeerimismenetluses ei tohi investoril olla eriõigusi, samas kui rahandusministeeriumi ja OÜ Est-For Invest vahel sõlmitud koostöökokkulepe paraku sellised õigused investorile annab.
Riigi eriplaneeringu koostamise üks esimesi samme on Klaasi sõnul teha eelvalik, et leida kavandatavale ehitisele sobivaim asukoht. Seadust arvestades tuleks sobivaima asukoha eelvalikuni jõuda pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. "Seekord on valitsus teinud sisulise eelvaliku ära juba enne eriplaneeringu koostamise algatamist muid võimalikke asukohti võrdlemata. Asukoha eelvalikul lähtuti eelkõige arendaja majandushuvidest, jättes tähelepanuta tehase ehitamisega kaasnevad muud mõjud," märksi Klaas.
"Olukorras, kus riigi eriplaneeringus kaalutakse vaid Emajõe-äärset piirkonda Tartu ja Viljandi maakonnas, kaob asukohtade võrdlemise mõte. Potentsiaalsed asukohad on teineteisele nii lähestikku, et erinevused majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnamõjude vahel on kokkuvõttes liiga väikesed. Senine asjade käik paraku aus ja õiglane ei näi ja eriplaneeringu menetlus tuleb lõpetada," lisas Klaas.
Märksõnad
